Katrin Reili
Riigi osa tõuaretuses
Tõuaretusinspektsioon loodi riigiasutusena 1992.a. ühendades kõik riiklikud tõulavad. Tõuaretusinspektsiooni peadirektoriks määrati Agu Kööp. Kohe asuti ette valmistama erastamist ja ühistuliste aretusorganisatsioonide taastamist. Loomaomanike poolt taasasutati tõuraamatuühistutena aretusühistud ja seltsid. Ühistud privatiseerisid kunstliku seemenduse jaamad ja sigade kontrollkatsejaama. Tõuaretusinspektsioon tegutses nii korraldava kui kontrolliva asutusena, pidevalt vähendades korraldavat funktsiooni. Alustati 62 töötajaga, funktsioonide muutumisel korraldavast kontrollivaks jäi töötajaid alla 20.
Inspektsiooni eestvedamisel töötati välja tõuaretuse seadusandlik baas. Põllumajandusloomade tõuaretuse seadus võeti vastu 24. mail 1995.a. ja muudeti 9. detsembril 1997.a. viies seaduse vastavusse EL direktiividega. Seadusest tulenevalt koostati ja kinnitati põllumajandusministri määrustega 23 tõuaretuseeskirja. Suure töö seadusandluse koostamisel tegi ära tolleaegne Tõuaretusinspektsiooni peadirektori asetäitja Rein Tuherm. Peale seaduse vastuvõtmist jäi Tõuaretusinspektsiooni peamiseks funktsiooniks tõuaretusalase tegevuse kontrollimine riigis.
Inspektsiooni alluvusse anti 1993.a. tolleaegse ELVI veiste jõudluskontrolliga tegelevad struktuurid (piimaanalüüside labor ja andmetöötluskeskus), mille baasil moodustati Jõudluskontrolli Keskus. Jõudluskontrolli Keskust valiti juhtima Tiina Vares. Täna võib konstateerida, et veiste piimaanalüüside labor ja loomade jõudluskontroll on EL nõuetele vastavad. Eesti osaleb INTERBULL-i rahvusvahelises veiste geneetilise hindamise süsteemis. Käivitunud on sigade jõudluskontrolli süsteem ja geneetiline hindamine.
Loodud korrektsete andmebaasidega ja kompetentse ning teotahtelise personaliga oli võimalik asutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Keskus (PRIK) ja asuda välja arendama EL nõuetele vastavat makseagentuuri - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA). Viimatinimetatud eesmärkide realiseerimiseks anti Jõudluskontrolli Keskusest moodustatud PRIK 1998.a. üle Põllumajandusministeeriumi otsealluvusse. Riigieelarve raha ja välisriikide abiga oli võimalik viia veiste jõudluskontroll kaasaja tasemele. Loomaomanik on maksnud jõudluskontrolli teenuse eest ca 50% tegelikest kuludest. Riik on toetanud kõrge aretusväärtusega tõumaterjali sisseostmist, mis on andnud eelduse piimatoodangu tõusule ning sealiha kvaliteedi tuntavale paranemisele.
Tõuaretusinspektsiooni ja tema peadirektori Agu Kööbi juhtimisel viidi selle 10 aasta jooksul tõuaretusorganisatsioon Euroopa tasemele ning valmistati ette uus etapp tõuaretuse järelevalve süsteemis. 1. jaanuaril 2003.a. reorganiseeriti Tõuaretusinspektsioon vastavalt Vabariigi Valitsuse Seaduse - 64 muutmise seaduse alusel ning liideti Veterinaar-ja Toiduametile. Muudatuste aluseks oli ettevalmistatud uus Põllumajandusloomade aretuse seadus, mis võeti vastu 6. novembril 2002. a. Uue seaduse põhjal läks tõuaretusalase järelevalve kohustus alates 1. jaanuarist 2003.a. Veterinaar-ja Toiduametile.
Uus Põllumajandusloomade aretuse seadus oli vajalik selleks, et vähendada riigi osalust aretustegevuses ning anda rohkem otsustusõigust eraõiguslikele aretusühingutele. Seega vähenes tunduvalt põllumajandusministri poolt kinnitatavate tõuaretuseeskirjade maht. Aretusprogrammidest tulenevate kordade koostamise kohustus ning õigus on nüüd aretusorganisatsioonidel. Uus seadus tõi ka muudatuse tõuaretustoetuse administreerimisel - 2003. aastast administreerib seda PRIA.
Aretusalast järelevalvet teostab ja aretusorganisatsioone tunnustab Põllumajandus-ja Toiduamet. Selle struktuuris on põllumajandusloomade aretuse osakond, mis moodustub kahest büroost - järelevalve ja geneetiliste ressursside büroo. Aretustegevuse järelevalvega tegeleb 10 töötajat.
Tõuaretusalase seadusandluse väljatöötamisega tegeleb Põllumajandus-ministeerium. Otseselt vastutab selle eest veterinaaria- ja toiduosakonna loomakaitse ja tõuaretuse büroo.
Riigieelarvest on tõuaretust toetatud alates 1993.aastast. Kokku on aastatel 1993-2003 eraldatud ligi 119,5 mln krooni (tabel).
Tabel. Riigieelarvest eraldatud tõuaretustoetus
Aasta | Tuhat, krooni |
1993 | 4428,0 |
1994 | 7499,5 |
1995 | 9997,2 |
1996 | 10925,0 |
1997 | 12167,5 |
1998 | 11284,8 |
1999 | 9871,0 |
2000 | 12000,0 |
2001 | 12000,0 |
2002 | 15000,0 |
2003 | 14300,0 |
Kokku | 119473,0 |