• Aberdiin-angus
• 
• Ab
• Aberdiini-anguse tõugu veised on keskmise suurusega, pika kerega, lihaselised ja suhteliselt kõrged. Teda tuntakse ka lihakusnäitajate parandaja tõuna.

• Aubrak
• 
• Au
• Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohusööta.

•  Hele akviteen
• 
• Ba
• Ba tõug kuulub intensiivsete lihatõugude hulka. Nad kohanevad kergesti erinevatesse klimaatilistesse tingimustesse. Saavad hakkama ka ainult karjamaarohuratsiooniga.

• Belgia sinine
• 
• Ab
• Keskmise suurusega, raskepärane tõug, kellel esineb tihti topeltlihaselisus, mis pärandub edasi ka teiste tõugudega (k. a piimatõud) ristamisel. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis.

• Šarolee
• 
• Ch
• Tüüpiline šarolee tõugu veis on valge (kollakas või kreemjas) värvusega, roosa ninamokapeegli ja heledate sõrgadega, suure kasvuga tõug, maailmas on aretatud ka musta ja punase värvusega Ch. Erinevatel ristanditel jääb domineerima just Ch värvus. 

• Gallovei
• 
• Ga
• Tüüpilised gallovei tõugu veised on väikesed kuni keskmise suurusega, triibuga galloveid aga keskmise suurusega ja parema lihatüübiga. Veiste pealiskarv on pikk, pehme ja laineline ning aluskarv tihe. Tänu kahekihilisele karvkattele on loomad külmale ja niiskusele hästi vastupidavad.

• Tirooli hall
• 
• Gr
• Tõule on iseloomulik suhteliselt suur piima- (~5000 kg laktatsioonis) ja lihatoodang (tapasaagis kuni 60%). Värvuselt on veised hõbe kuni raudhallini, mõnikord pruunikashallid musta ninapeegliga. 

• Šoti mägiveis
• 
• Hc
• Hc on välimikult väga atraktiivne, kuid kasvukiiruselt ekstensiivne tõug. Seega on veised suhteliselt väikesed. Nad ei sobi intensiivseks nuumamiseks.

• Hereford
• 
• Hf
• Hereford on keskmise suurusega, tumepunase värvusega tõug. Pea, kaela alumine osa, kõhualune, sabaots ja reeglina ka jala alaosad valged. Hästi arenenud esiosa, lai pea ja jässakad jalad. 

• Limusiin
• 
• Li
• Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks, ka keskmiseks intensiivtõuks. Üldjuhul on Li tõugu veised sarvedega, kuid üha enam levib ka geneetiliselt nudid. Värvuselt varieeruvad nad pruunikaskollastest kuni punakaspruunideni, heledate rõngastega silmade ümber.

• Simmental
• 
• Si
• Si on suurekasvuline tõug. Värvuselt reeglina punasevalgekirjud, kuid esineb ka teisi värvivariatsioone. Pea ja jalgade alaosa on enamikel loomadel valged. On nii sarvedega kui nudisid veiseid. Si veistel on pikk selg ja sirge seljajoon ning tugevad lihased.