Aubraki tõug (Au)

pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)

Ajalugu

Aubraki (Au) tõug on algselt pärit Aubraci külakesest Auvergne regioonist Lõuna-Prantsusmaalt, kus Benediktiini kloostri mungad kasutasid veiseid rsketes mäestiku tingimustes ja aretasid neid vastavaks. Esimesed kirjalikud ülestähendused on 17. sajandist. Tõuraamat avati 1893. a. Esimene aubraki näitus toimus juba septembris 1830 Laguioles. Loomi peeti suviti mägikarjamaadel, kus neid lüpsti ja valmistati Fourme juustu. 20. saj. algul levis tõug lõuna ja ida poole. Teine Maailmasõda kahjustas oluliselt seda tõugu. Aubraki Liit Prantsusmaal asutati 1979. aastal.

Esimesed Au tõugu veised saabusid Eestisse Leedust 2010. a.

 

Tabel 1. Aubraki tõu arvukus Eestis

Allikas Karjad Veiseid Ammlehmi Neist puhtatõulised
PRIA 8 230 69  
EPJ 4 159 57 100
JK % 50 69,1 82,6  

Üldiseloomustus.

Aubraki tõugu veised on värvuselt liivakarva kuni kahvatu hallini, isasloomadel on tume rant ümber kaela. Nad on hea lihastuse ja keskmise suurusega lihaveised, kes kasutavad hästi rohusööta. Märksõnadeks on veel hiljavalmivus, pikaealisus ja rahulik iseloom.

Tavaliselt liiguvad Prantsusmaa karjad mägikarjamaadele mai lõpus ja tulevad tagasi oktoobri keskpaiku. Aubraci piirkonna georaafiline keskkond on andnud tõule omaduse areneda ja kasvada nendes keerulistes tingimustes. Üks pullide ja lehmade valiku tähtsamaid kriteeriume on laudja kuju. Emasloomadel on hea viljakus, nad on kerge poegimisega. Ammlehmad on hea piimakusega, keskmiselt 2250 kg laktatsioonis, piimarasva 4,2%. Väga heade jalgadega.

 

Tabel 2. Jõudlusandmed

Tunnus/aasta 2020 2017 2016 2015 2014
Sünnimass (kg) ♀ 35,1 37,0 37,0 37,0 37,0
Sünnimass (kg) ♂: 37,9 38,0 39,2 38,0 39,0
200p. mass (kg) ♀: 186,0 x x 203,0 x
200p. mass (kg) ♂: 208,0 257,0 280,8 222,0 x
365p. mass (kg) ♀: 336,0 x 351,0 x x
365p. mass (kg) ♂: 489,0 x 424,0 x x
Aretuse tulemused:
Ammlehmade vanus 7a 0k 5a 3k 5a 8k 4a 6k 4a 2k
Poegimisvahemik, p 412 434 448 450 366
Esmaspoegimisiga, k 38,0 37,1 26,0 31,8 29,2
Surnultsündinud vasikaid, % 0,0 2,4 5,0 0,0 0,0
Vasikate suremus 1.–183. p, % 2,4 2,4 0,0 0,0 6,7
Noorpulli realiseerimise vanus 22 x x x x
Lihakeha mass, kg 459,2 x x x x
SEUR% x x x x x

Eestis on aubraki tõumärgiks Au ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 89000–89999.

Aubraki tõug

Aubraki tõug