pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)
Ajalugu.
Limusiini (Li) tõu ajalugu on ilmselt sama vana kui Euroopa kontinent. Prantsusmaalt Lascaux koobastest on leitud jooniseid, mis on üle 20 000 a vanad. Algselt pärineb tõug Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest, kus neid peeti aastaringselt väljas, küllaltki karmis kliimas (kivine ja mägine piirkond). Aastaid oli piirkond poliitilistel põhjustel muust Euroopast eraldatud. Veiseid kasutati nii veoloomadena kui ka lihatootmiseks. Esimene tõuraamat asutati 1886. a. Aktiivne levik mujal maailmas algas pärast 1960. a. Levinud üle maailma, rohkem kui 70 riigis, Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas.
Limusiini tõu aretusele Eestis pandi alus 1995. a, mil Karitsu Õppetalu tõi esimesed Li tõugu mittetiined mullikad ja pulli (Lasse 98405) Soomest. Praegu on tõug väga populaarne ning asub meilgi populaarsuselt esikolmikus.
Tabel 1. Limusiinide arvukus Eestis (31.12.20)
| Allikas | Karju | Veiseid | Ammlehmi | Neist pt |
| PRIA | 424 | 13242 | 5113 | x |
| EPJ | 134 | 7849 | 3045 | 1154 – 37,9% |
| JK% | 31,6 | 59,3 | 59,6 | x |
Üldiseloomustus.
Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks, ka keskmiseks intensiivtõuks. Üldjuhul on Li tõugu veised sarvedega, kuid üha enam levib ka geneetiliselt nudid. Värvuselt varieeruvad nad pruunikaskollastest kuni punakaspruunideni, heledate rõngastega silmade ümber. Ninaosa ja jalad on samuti heledamad. Pullid on reeglina tumedamad. Kere on suhteliselt pikk, lai selg ja peen luustik. Lihased on väga tugevad, pea suhteliselt väike. Karvakasv sõltub klimaatilistest tingimustest. Laudjas on kergelt luipu, pikk ning lai. See omakorda soodustab kergeid poegimisi. Tänu kerge poegimisele on vasikate suremus väike. Li tõu ammedel on head emaomadused ning piisav hulk piima vasikate üleskasvatamiseks. Väga suur rümbasaagis ja head lihaomadused. Tõu tunnusjooneks ongi lahja liha ning väga hea söödakasutus. Juurdekasv ööpäevas 1100–1300 g.
Tabel 2. Jõudlusandmed Eestis
| Tunnus/aasta | Sugu | 2020 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 |
| Sünnimass (kg) | ♀ | 40,7 | 40,7 | 40,7 | 40,7 | 41,0 |
| ♂ | 43,0 | 42,7 | 43,0 | 42,7 | 43,0 | |
| 200 p. mass (kg) | ♀ | 248,6 | 251,2 | 261,3 | 247,3 | 241,4 |
| ♂ | 271,7 | 269,3 | 284,7 | 275,7 | 261,3 | |
| 365 p. mass (kg) | ♀ | 357,8 | 379,6 | 365,5 | 357,2 | 342,4 |
| ♂ | 457,5 | 467,7 | 441,3 | 407,5 | 388,3 |
Tabel 3. Aretuse tulemused
| Tunnus/aasta | 2020 | 2017 | 2016 | 2015 | 2014 |
| Ammlehmade vanus | 6a | 6a 1k | 6a 11k | 6a 3k | 5a 10 k |
| Poegimisvahemik, p | 406 | 399 | 407 | 410 | 434 |
| Esmaspoegimisiga, k | 32,2 | 32,4 | 32,9 | 34,1 | 33,6 |
| Surnultsündinud vasikate % | 3,2 | 5,6 | 5,0 | 3,1 | 3,3 |
| Vasikate suremus 1.–183.p, % | 6,3 | 3,7 | 3,2 | 3,2 | 4,0 |
| Noorpulli realiseerimise vanus | 19,8 | 19,1 | 20,3 | 19,7 | 20,1 |
| Lihakeha mass, kg | 364,3 | 327,2 | 335,5 | 332,7 | 339,9 |
| SEUR% | 62,8 | 63,9 | 66,0 | 66,9 | 78,7 |
| Testgrupi ööp.jk (kg) | 1,39 | 1,254 | 1,661 | 1,528 | 2,275 |
Eestis on limusiini tõumärgiks Li ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 98000–98999.
Limusiini tõug