Simmentali tõug (Si)

pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)

Ajalugu.

Simmentali (Si) tõug on pärit Šveitsist Simme orust Berner Oberlandi piirkonnas, sealt on pärit ka tema nimi. Simmental tõu nimena on tuntud Šveitsis, samal ajal simmenatli nimi Saksamaal ja Austrias on Flekvieh ja Prantsusmaal Pie Rouge. Varasemad andmed Si kohta on teada juba keskajast, kui suurt Saksa veist ristati väikese Šveitsi tõuga. Umbes 100 aastat tagasi levis ta Kesk-Euroopasse ja sealt edasi teistesse maadesse.

Esimene tõuraamat – 1806. a. Tõug on tuntud kui üks kõige paremini kohanduv. Si kasvatatakse kõikidel kontinentidel ja on hinnanguliselt arvukuselt maailmas II kohal (40–60 mln). Laialdane levik ja pikaajaline aretustöö on toonud kaasa tõuomaduste paljususe eri piirkondades. Euroopas on nii liha- kui piimatüübilist simmentale.

Esimesed simmentali tõugu veised (pull Husar 92001 ja 10 tiinet mullikat) saabusid Eestisse Rootsist Karula rahvusparki 2003. a. Kalmer Visnapuu algatusel.

 

Tabel 1. Simmentali tõugu veiste arvukus Eestis (31.12.20)

Allikas Karju Veiseid Ammlehmi Neist pt
PRIA 434 11248 4247 x
EPJ 128 5245 2302 909 – 39,5%
JK% 29,5% 46,6% 54,2% x

Üldiseloomustus.

Si on suurekasvuline tõug. Värvuselt reeglina punasevalgekirjud, kuid esineb ka teisi värvivariatsioone. Pea ja jalgade alaosa on enamikel loomadel valged. On nii sarvedega kui nudisid veiseid. Si veistel on pikk selg ja sirge seljajoon ning tugevad lihased. Nad on väga sõnakuulelikud ja sõbralikud. Ammlehmade eluiga on kuni 12 aastat ja neil on suhteliselt kõrge piimatoodang. Ammlehmad paistavad silma ka oma rahuliku iseloomu ja kõrge viljakuse poolest. Üldjuhul on sündinud vasikad suure luustikuga, mistõttu on vajalik jälgida, et ei oleks poegimisraskusi. Tänu ammlehmade suurele piimatoodangule on vasikatel suur ööpäevane juurdekasv.

 

Tabel 2. Jõudlusandmed Eestis

Tunnus/aasta Sugu 2020 2017 2016 2015 2014
Sünnimass (kg) 40,3 41,0 41,7 41,2 40,6
40,0 43,8 43,0 42,6 42,3
200p. mass (kg) 267,3 275,0 279,7 271,7 272,8
299,8 300,6 304,1 299,3 299,5
365p. mass (kg) 373,9 375,3 397,9 381,3 369,7
411,2 517,7 456,4 473,9 436,2

Si tõug on sobilik ristamiseks enamike väiksemate tõugudega või ka suuremate tõugudega (kõrge piimatoodangu säilitaja). Simmental sobib paremini intensiivsesse söötmisskeemi, kuid tõug saab hakkama ka vaid rohusöödalise ratsiooniga.

 

Tabel 3. Aretuse tulemused

Tunnus/aasta 2020 2017 2016 2015 2014
Ammlehmade vanus 5a 7k 5a 2k 5a 9k 5a 4a 7k
Poegimisvahemik, p 392 389 384 394 411
Esmaspoegimisiga, k 30,8 28,4 28,1 28,5 30,8
Surnultsündinud vasikate % 2,5 2,8 3,8 2,8 3,6
Vasikate suremus 1.–183.p, % 4,9 3,2 2,6 2,9 3,0
Noorpulli realiseerimise vanus 19,4 20,4 19,5 20,5 20,1
Lihakeha mass, kg 276,9 317,8 333,1 328,3 314,2
SEUR% 28,1 34,9 52,2 46,4 53,2
Testgrupi ööp. jk (kg) 1,496 1,718 1,525 1,881 1,948

Eestis on simmentali tõumärgiks Si ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 92000–92999.

Simmentali tõug

Simmentali tõug