Linnud

PhD Matti Piirsalu
pm-mag Külli Vikat
(31.03.2022)

Tänapäeva arvukad linnutõud on saadud aegade vältel kodustatud lindudest nende valiku, paaridevaliku ja ristamise teel erinevates keskkonnatingimustes. Maailmas loendatakse praegu üle 100 majanduslikult arvestatava kanakrossi.

1960. a oli Eestis üksainus kanade eliittfarm Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas (Harju), kus peeti valge leghorni, njuuhämpširi ja australorbi tõugu kanu. 1961. a asutati teine eliittõufarm Järlepa Tõulinnukasvandusse (Rapla) Inglismaalt imporditud sasseksi, korniši ja punaste valgesabaliste kanade jaoks. Kuuekümnendate aastate alguses oli Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas ka emdeni tõugu hanede eliittõufarm.1963. a oli lisaks eliittõufarmidele 118 kanade, 5 hanede ja üks kalkunite paljundusfarm.

1965. a rakendati nii munade kui linnuliha tootmiseks vastav lindude tõuaretus-süsteem. Aretusmajandina lisandus Sakala Tõulinnukasvandus. Aretusmajandite ülesandeks oli suure jõudlusvõimega tootmislindude saamiseks lähteliinide kujundamine, olemasolevate täiustamine, liinide ühendamiseks või ristamiseks sobivate kombinatsioonide (krosside) loomine ja importliinide kõrgeväärtuslike omaduste säilitamine.

Enne tõumaterjali tootmisesse suunamist anti sellele hinnang Kehtna kontrollkatsejaamas. Munakanade jõudluskontrolliga tegeldi Kehtna kontrollkanalas alates 1966. a kuni selle likvideerimiseni 2000. a. Jõudluskontrolli tulemused tehti teatavaks kõigile linnukasvatusmajanditele ja nende tulemuste põhjal suunasid aretus- ja tõumajandid sobivate kanakrosside lähteliinid või vanemvormid paljundusmajanditesse.

Linnukasvatuse tõuaretuse organisatsioon Eestis kujunes lõplikult välja 1968. a, mil moodustati Lindude Tõuaretuse Nõukogu, mis koordineeris linnukasvatuse tõuaretustööd kuni 1989. a. Alates 21. detsembrist 1989. a võttis need funktsioonid üle taasloodud Eesti Linnukasvatajate Selts.

Seoses Eesti taasiseseisvumisega 1991. a paranesid linnukasvatuse tõumaterjali hankimise võimalused. Ainult kohalikku tõumaterjali kasutades oli võimatu saavutada tootmisnäitajaid, mis vastaksid Euroopa arenenud linnukasvatusmaade tasemele. Seepärast võeti suund importida välismaa parematest aretusfirmadest vanemkarjade tõumaterjali ja seda paljundada.

Eestis on munakanade välismaistest aretusfirmadest tuntumad Lohmann, De Kalb ja Hy Line, lihakanade tõuaretuse tippfirmad on Cobb, ISA ja Ross. Seisuga 31. detsember 2012 on Eestis munakanade tõumaterjal erinevate kanakrosside viisi järgmine (%): Hy-Line brown 56, Hy-Line white 42, peetakse ka tõuge Lohmann brown, ISA brown, Dominant, Povans Nera jt.

Tabel 1. Lindude arvukuse ja produktiivsuse näitajad (ESA, PM/MeM)

Andmetest selgub, et lindude koguarv on sajandivahetusel oluliselt vähenenud, kuid püsinud ühtlasena viimase kümnendi üle 2 mln juures. Kanabroilerite ööpäevane massi-iive kasvas samal perioodil 27 grammilt 52 grammile ehk ligi kaks korda, mis näitab, et lihakanakasvatuses on aretusedu olnud kolossaalne. Lihakanakasvatuses kasutatakse põhiliselt kanakrossi Ross 308. Tõulinnukarju oli 2012. a hindamisaktide alusel kolm. Linnuliha toodang on kasvanud. 2018. a lihatoodangust moodustas 26,1% linnuliha. Linnuliha kogutoodang on alates sajandivahetusest järjepidevalt tõusnud.

Munade kogutoodang on jätkuvalt langustendentsis, aga munatoodang kana kohta – tõusuteel. Kui kogu munatoodangust 2012. a toodeti kolmes maakonnas kokku 92%: Harjumaal (51%), Valgamaal (25%) ja Põlvamaal (16%), siis 2018.a. moodustas nimetatud maakondade trio munatoodang vaid 65%. PRIA põllumajandusloomade registris oli 2012. a väljastatud kanamunade eraldusnumbreid 59, neist 10 munakanade mahetootmiseks, 27 vabapidamiseks, 7 õrrelpidamiseks ja 15 puurispidamiseks. 2012. a tunnustas VTA üheksa munapakenduskeskust, sh kaks vutimunade pakendamiseks, ja ühe munatoodete tootja. Linnukasvatustaludest on 0,8% juriidilised isikud, kes kasvatavad 93% lindudest.

Alates 2. juulist 2018. a pole ETLLi liige Eesti Linnukasvatajate Selts

(Fotod: A. Tänavots)