Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Eesti holstein

Tanel Bulitko, pm-knd Enno Siiber, pm-mag Peeter Padrik

Eesti holsteini tõu aretusorganisatsiooni kujunemine Eestis

Eesti loomakasvatajad võivad olla õnnelikud seetõttu, et meil on säilinud tõuaretustöö järjepidevus 1885. aastast alates. Vaatamata sõdadele, okupatsioonidele, riigikorra muutustele ja põllumajanduse reformidele on leidunud inimesi ja entusiaste, kes on ennastsalgavalt päästnud ja hoidnud hävitamise eest tõudokumente, karjaraamatuid ja seltside andmebaase (Tõuseltsi kartoteek).

10.septembril 1919 asutati Eesti Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Selts, põhikiri kinnitati 9.aprillil 1920. Seltsi ülesandeks oli sugulavade tunnustamine, tõuraamatu pidamine, tõutunniastuste väljaandmine, näituste korraldamine jne. Umbes 1/3 rahalistest vahenditest sai selts riigilt, kriisiaastatel kattis riik isegi üle poole kuludest.

Seltsi juhtis peakoosoleku poolt valitud 3-liikmeline juhatus (eestseisus) ja seltsi sekretär-eriteadja. Seltsi eestseisuse esimehena tegutses seltsi loomisest kuni nõukogude okupatsioonini õp. agr. Theodor Pool. Sekretär-eriteadjaks olid J. Zimmermann ja A. Zion ning vabariigi lõpu ja nõukogude okupatsiooni algaastail Nikolai Masso.

Esimesel iseseisvumisperioodil imporditi Eestisse 40 pulli, neist 27 Hollandist ja 13 Saksamaalt.

Nii oli 1938 aastal Eestis 353 karjakontrolli ringi, 18 hobuste sugulava, 30 sigade sugulava ja 1561 kuldijaama. Seltsi liikmeid oli üle 1100.

Nõukogude võimu kehtestamisega likvideeriti 1947. a tõuseltsid, sugulavad, karjakontrollringid ja ühingud. 1948. a asutati Eesti Hollandi-Friisikarja Riiklik Tõulava. Et 1951. a nimetati eesti hollandi-friisi tõug ümber eesti mustakirjuks tõuks ja samaviisi tõulava.

Eesti Mustakirju Karja Riikliku Tõulava direktoriks oli 1948...1984 tuntud tõuaretuse organisaator, viljakas kirjamees, teeneline zootehnik, Valter Kutti. Tema järel jätkas pm-knd Enno Siiber. Selle aja silmapaistvamad aretusteadlased ja spetsialistid olid Leo Vaher, Edgar Keevallik, Manivald Metsaalt, Ilmar Maripuu, Jaan Särev, hilisemast perioodist veel Olev Saveli, Aarne Meier, Rein Teinberg jpt.

Ajavahemikul 1956...1960 rajati Eestisse Ando Vasari ja Adolf Mölderi eestvedamisel 9 kunstliku seemenduse jaama, mis 1970...80ndatel aastatel liitusid esialgu kolmeks (Kehtna, Tartu ja Rakvere) seemendusjaamaks. Kunstliku seemenduse kui aretusabinõu juurutamisel osalesid sellised tuntud mehed nagu Aleksander Mägi, Johannes Kuiv, Georg Frorip, Heino Tinits, Rein Teinberg, Ilmar Müürsepp, Olev Saveli jpt.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on arendanud Kehtna Seemendusjaama laboratooriumi nii metoodilist kui ka tehnilist poolt.Oluliselt täpsemaks on muutunud spermide kontsentratsiooni määramine värskes pullispermas fotoelektrilis kolorimeetriga SDM-5 (Minitüb GmbH&CO, Germany). Spermide morfoloogilise kvaliteedi ja defektide hindamiseks kasutame SPERMACTM (Stain Enterprises, South Africa) värve.

Alates 2002. aastast hinnatakse spermide liikuvust spermas kompuuteranalüüsi (CMA, Computer Assisted Cell Motion Analyser, Sperm Vision, Minitüb GmbH&CO, Germany) abil. On kiire ja tõhus meetod nii pulli kui ka ejakulaadi viljastamisvõime prognoosimisel. Üheks olulisemaks investeeringuks tuleb lugeda MINI JET printeri (Minitüb GmbH&CO, Germany) soetamist, mis võimaldab printida seemenduskõrrekesele ka ribakoodi

Alates 2003. aastast alates toimub sperma varumine ainult Kehtna seemendusjaamas, mis omab EL vastavussertifikaati.

Üheks progressiivseks aretusorganisatsiooniks olid N.Liidu perioodil tõunõukogud, mille liikmeteks olid ettevõtete esindajad, spetsialistid, teadlased ja aretuse entusiastid. Siin olid juba ilmsed ühistulise omandivormi tunnused - demokraatlikult valitud juhatus, aruandekohustus liikmetele, liikmepoolne järelvalve rahaliste vahendite kasutamise üle jne. Mustakirju Karja Tõuaretuse Nõukogu asutati 1962. Juhatuse esimeheks oli 20 aastat prof Aarne Pung, järgmised 10 aastat prof Olev Saveli. Viimane üldkoosolek toimus 14. aprillil 1993 Raplas. Pandi hääletamisele tõunõukogu tegevuse lõpetamine ja otsustati asutada aretusühistu. Rahalised vahendid anti ühistule üle ja viimane loeti tõunõukogu õigusjärglaseks.

1991. a lõpetasid tegevuse riiklikud tõulavad. Nende baasil moodustati Tõuaretusinspektsioon, Eesti Loomakasvatusinstituudi aretuskeskuse baasil Jõudluskontrolli Keskus ning Kehtna ja Tartu seemendusjaamade baasil vastavalt eesti mustakirju ja eesti punase karja aretuskeskused alustasid tööd iseseisvate juriidiliste isikutena 1. jaanuarist 1992. Eesti Mustakirju Karja Aretuskeskuse direktoriks määrati Enno Siiber ja Punase Karja Aretuskeskuse direktoriks Tõnis Soonets.

Samal ajal alustati ettevalmistusi aretusühistute loomiseks. Eesti Mustakirju Karja aretusühistu asutamiskoosolek toimus 11. novembril 1992 Raplas. Järgnevalt koostati põhikiri ja kõik tunnustamiseks vajalikud dokumendid. Põhikirja vastuvõtmine ja juhtorganite valimine toimus 8. detsembril 1992, kus osales 167 loomaomanikku. Juhatus valiti 9-liikmeline ja juhatuse esimeheks Peeter Kibe. Aretusühistu registreeriti 1993. a. Tegevdirektorina asus tööle Enno Siiber. Keerukalt, aga õnnestunult kulges varade väljaost riigilt ja nende erastamine.

Seaduste muutmise tõttu valiti üldkoosolekul loomaomanikest nõukogu (esimees Hillar Pulk), kes võttis tööle tegevjuhina juhatuse esimehena Enno Siiberi. Hiljem jätkas sel kohal Tanel-Taavi Bulitko.


Eesti holstein (A. Tänavots)

Aretusühistuga ühinesid eesti peekoni (maasea) tõu aretajad 1998. aastal, mis sellest ajast kannab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nime. eesti mustakirju tõug nimetati ümber eesti holsteini tõuks. Seakasvatajad on ühistust lahkunud Eesti Tõusigade Aretusühistusse. 2003. aastal ühinesid Aretusühistu Eesti Punane Kari liikmed ja nõukogu esimeheks valiti pm-knd Aavo Mölder.

Ühistu kujunemistee ei olnud nii sile, kui sageli arvatakse. Oli põhimõttelisi ühistegevuse vastaseid kõrgetel ametikohtadel inimeste hulgas, samuti ka loomaomanike ja palgalise personali poolel. Tekkisid nii mõnedki alternatiivid, kes soovisid haarata eelkõige spermaturgu ja ennustasid ühistule peatset pankrotti, seda eriti loomakasvatuse kriisiaastatel. 

Konkursid ja rekordlehmad

Alates 1990. aastast viiakse holsteini tõugu veiste näituskonkursid läbi Tallinna lähedal Luigel. Aastate jooksul on suurenenud konkursile esitatavate loomade arv.

Konkursi algusaastatel hinnati eraldi suur- ja väikekarjade kaunimaid lehmi, samuti autasustati erinevalt. Algusaastatel hindas konkursilehmi Eesti komisjon, kuid alates 1993. aastast kasutatakse ainult välisriikide eksperte tagamaks hindamise objektiivsuse.

Peakohtunikud aastatel 1990-2003

  • 1990 - Eesti komisjon1997 - Itsken Schaap (Holland)
  • 1991 - Eesti komisjon1998 - Heinrich Blunck (Saksamaa)
  • 1992 - Peter Lind (Eesti)1999 - Arie Amoen (Holland)
  • 1993 - Anita Davidson (Kanada)2000 - David Hewitt (Inglismaa)
  • 1994 - Rydiger Wolf (Saksamaa)2001 - Cord Holste (Saksamaa)
  • 1995 - Hans-Willy Warder (Saksamaa)2002 - Cees Ruyter (Holland)
  • 1996 - Waldemar Andersson (Rootsi)2003 - Gabriel Blanco (Hispaania)

Paljudele konkursside väliskülalistele on olnud üllatuseks Eesti holsteini karja nii hea tase ja kaasaegne piimatüüp. Peale kauni kehaehituse on võitjad suure produktiivsusega: 14st lehmast 10 on lüpsnud üle 9000 kg piima 305 päevaga.

Senini on edukaim AS Aatmaa (Harju) lehm Helta 872, kes võitis konkursi 3 aastat järjest (1993, 1994, 1995). Konkursi võitjaid autasustatakse mitmete meeldivate meenete ning korraldaja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu poolt maailma parimate pullide spermaga.


Eesti holstein (A. Tänavots)

Tabel 1. Konkursse võitnud lehmad

Aasta Võitja nimi Isa Emaisa Omanik
1990 Lilles EHF 161939 Evinor Grandboy OÜ Estonia
1991 Lagle EHF 170403 Elastre ET Garden OÜ Estonia
1992 Leeni EHF 200658 Elastre Elert OÜ Estonia
1993 Helta EHF 204032 Elastre ET Simon AS Aatmaa
1994
1995
1996 Nublu EHF 205270 Starbuk ET Grandboy OÜ Piistaoja KT
1997 Helka EHF 206271 Lekker Eiden OÜ Estonia
1998 Laura EHF 205978 Starbuk ET Navajo OÜ Väätsa Agro
1999 Aalte EHF 210389 Etazon Celsius F 16 OÜ Maasikamäe
2000 Mena EHF 282839 Pilot ET Gerdal AS Aatmaa
2001 Nalivka EHF 212050 Atomik ET Rait ET OÜ Piistaoja KT
2002 Kissa EHF 582363 Bert ET Randal OÜ Aravete Agro
2003 Leedu EHF 698310 Lenker ET Winston Kehtna Mõisa OÜ

Rekordlehmad läbi aegade

1. jaanuari 2004. a seisuga on Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasis registreeritud 47 karjas 615 eesti holsteini tõugu lehma, kelle piimatoodang on vähemalt ühe 305-päevase laktatsiooni jooksul ületanud 11 000 kg. Märgatavalt on nende arv kasvanud alates 2000. aastast, kus söödakvaliteedi paranemise ning farmide töökorralduse kaasajastamisega on avaldunud eesti lehmade tegelik geneetiline jõudlusevõime.


Joonis 1.
Üle 11 000 kg lüpsnud lehmade jaotus laktatsiooni algusaasta järgi

Parimate karjade hulka kuuluvad pikaajalise tõuaretustraditsiooniga karjad nagu OÜ Estonia ja Põlva POÜ kumbki 152 ning OÜ Piistaoja Katsetalu 51 lehmaga. Seejuures üle 14 000 kg lüpsnud (7) lehmade hulgas on Põlva POÜ Eesti rekordlehm Võrgu (15 545 kg) ja OÜ Piistaoja katsetalu eksrekordiomanik Seeli (15 106 kg).

Positiivne on, et need toodangud lüpsti 2002/2003 aastal, mis loob eelduse peatselt uue rekordtoodangu tulekuks. On märkimisväärne, et aretusedu tulemusel on noored lehmad suutelised piimatoodangult konkureerima täiskasvanutega. Üle 11 000 kg 1. laktatsioonil lüpsnud lehmade arv on Põlva POÜ-s (23) ja OÜ-s Maasikamäe Piimakari (15).

Tabel 2. Laktatsioonitoodangu rekordid läbi aegade 16.01.04 seisuga

Ettevõte 14000 13500 13000 12500 12000 11500 11000 Kokku
Põlva POÜ 4 8 6 11 21 35 70 152
Estonia OÜ 3 10 22 40 77 152    
OÜ Piistaoja Katsetalu 3 3 1 5 6 11 19 51
OÜ Maasikamäe Piimakari 2 1 3 11 8 23 48  
Soone Farm OÜ 1 2 3 7 11 24    
OÜ Adavere Agro 1 1 1 6 13 22    
AS Tartu Agro 2 2 2 4 12 22    
Kehtna Mõisa OÜ 2 1 1 14 19      
Torma POÜ 1 8 8 17        
OÜ Põlula Katsefarm 1 1 2 6 4 15    
OÜ Müüriku Farm 1 1 2 8 12      
OÜ Väätsa Agro 1 10 11          

Suuretoodanguliste lehmade isadena domineerivad Eesti läbi aegade populaarsed pullid Etazon Lambro ET ja Grandboy, kellel on 21 tütart enam kui 11 000 kg piimatoodanguga. Neist Etazon Lambro ET on olnud ka parimal positsioonil Interbulli rahvusvahelises hindamissüsteemis. Ameerika päritolu Grandboy oli kuulus 1980ndatel oma tütarde suure toodangu ning eesti holsteini karja uue tõutüübi loojana.

Esimese laktatsiooni 9 tipptoodanguga tütre isaks on Animali Cels ET (Etazon Celsius ET x Southwind Bell of Bar-Lee ET). Ta on hinnatud ka oma tütarde heade udaraomaduste poolest.

Eesti holsteini noorpullide hindamisprogrammis testitakse igal aastal ca 25 pulli, lisaks toimub 10-12 välismaa pulli paralleeltestimine. Pullide valik tehakse imporditud Ameerika ja Kanada embrüotest, Eesti kohalike parimate pulliemade selektsioonist ja imporditud noorpullidest. Palju kasutatakse parimate imporditud lehmade poegi, kelle isadeks on maailmas laialt tuntud liiderpullid. Peamised pullide päritolu riigid on USA, Kanada, Saksamaa ja Holland.


Joonis 2. Üle 11 000 kg lüpsnud lehmade jaotus isade järgi

Tabel 3. Suurima päevalüpsiga lehmad läbi aegade

Nimi EHF reg nr Isa Päevalüps Omanik
Minna 2690 542690 Cels ET 67,1 Põlva POÜ
Ante 5074 575074 Jaap 67 Kehtna Mõisa OÜ
Sivu 2586 542586 Alstan 66 Põlva POÜ
Hiiu 9394 549394 Lambro ET 65,9 Põlva POÜ
Nobe 2563 542563 Jubhancer 65,6 Põlva POÜ
Lemma 9011 219011 Behar 65,1 Põlva POÜ

Tabel 4. Suurima piima- ning piimarasva- ja valgutoodanguga lehmad läbi aegade

Nimi Reg nr Isa Piimatoodang Omanik
Suurima piimatoodanguga lehmad
Võrgu 9325 EHF 549325 Lamberg ET 15545-3,06-476-3,15-489-965 Põlva POÜ
Seeli 80 EHF 310947 Juicemaker 15106-3,5-529-3,22-486-1015 Piistaoja K-talu OÜ
Nääpsu 353 -)CHF Gavin 14743-3,9-575-3,08-453-1028 Piistaoja K-talu OÜ
Nelta 8 -)CHF Han 14304-4,14-592-3,40-486-1078 Piistaoja K-talu OÜ
Toomi 9424 EHF 549424 Cels ET 14193-3,57-507-3,22-457-964 Põlva POÜ
Suurima piimarasva- ja valgutoodanguga lehmad
551 EHF 655876 Eiden ET 13325-6,00-800-3,25-432-1232 Tartu Agro AS
Kolli 1265 -)CHF Laan 13927-4,47-623-3,21-447-1070 Piistaoja K-talu OÜ
Aalte 2047 EHF 122320479 Etazon Celsius 13420-4,33-581-3,63-487-1068 OÜ Maasikamäe PK
Malli 927 EHF 570927 Cels ET 11513-6,05-696-3,23-371-1068 Pakar AS
Helga 9309 EHF 549309 Jaco ET 13888-4,08-566-3,55-493-1059 Põlva POÜ

Tabel 5. Üle 100 000 kg piima tootnud lehmad

Nimi Tr nr Isa L. P kg R % R kg V% V kg Omanik
Eta 189 95211 Grandboy 13 129707 4,20 5446 3,22 4177 OÜ Estonia
Emi 1657 152923 Grandboy 15 119418 3,87 4618 3,20 3816 OÜ Estonia
Nääpsu 353 144215 Gavin 8 107708 4,08 4392 3,16 3404 Piistaoja KT
Mirvik 1482 11887 Kraft 13 106016 3,91 4143     OÜ Estonia
Loodus 949 95287 Grandboy 10 104887 4,01 4202 3,06 3210 OÜ Estonia
Nelta 8 108193 Han 9 103641 4,47 4635 3,41 3533 Piistaoja KT

Tabel 6. Aastatel 2000-2003 testitud noorpullide populaarsemad isad USAst

Isa Poegi
Maizefield Bellwood ET 8
Margene Blackstar Fred 5
Bis-May S-E-L Mountain ET 4
Singing Brook N-B Mascot ET 4
Ricecrest Marty ET 4
Pasen Mountain Magic ET 4
End-Road Leadman Barlo ET 3
Highlight MR Mark Cinder ET 3
Mar-Bil Oscar Glenwood ET 3
Ha-Ho Cubby Manfred ET 3
Ladys-Manor Winchester 3
Sioux ET* 3
Magnum* 3

*) pärit Saksamaalt