Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Eesti maakari

pm-mag Käde Kalamees, EK (22.05.2013)

Eesti maakarja aretuse ajalugu

Eesti maatõug on kujunenud kohalikust aborigeensest karjast sajandite jooksul, kuid sihipärase aretuse alguseks võib lugeda 1909. a, mil ajakirjanduses hakkasid ilmuma Soomes erihariduse saanud Aleksander Lilienblatti tööd. Tema eestvõttel hakati maakarja lehmi mõõtma ja hindama ning sihiteadlikult valima pulle. Paljud kohalikud eriteadlased pooldasid maakarja puhasaretust, et aga oma karjadest oli raske leida väga häid pulle, osteti esialgu sisse ka paremaid läänesoome tõugu pulle.

  • 1913. a sügisel algas eesti maakarja sihipärane uurimine ning prof J. F. Liskuni eestvõttel mõõdeti üle 200 maakarja veise ja nimetati katsekarjad.
  • 1914. a hakati maakarja tõuraamatusse võtma.
  • 20. aprillil 1920. a asutati Eesti Maakarja Kasvatajate (EK) Selts, kus asus tööle Peeter Kallit. Aretussihiks oli saada ühevärviline valkjaspunane ja nudipealine kari, väikese kuni keskmise raskusega, tugeva kehaehitusega ja pika kasutuseaga vastupidav, suure toodanguga, eriti suure rasvasisaldusega, hea tasuvusega piimakari. Asutati pulliühistud ja -jaamad.
  • Alates 1925. a hakati korraldama sugulavade võistlusi.
  • 1939 oli juba 59 maakarja sugulava: I klassi 4, II klassi 24 ja III klassi 31.
  • Andmed 1938/39 Eesti karjakontrolli aastaraamatus: eesti maakari tootis 100 sü-ga 4,8 kg piimarasva, ületades eesti punast tõugu 0,4 ja eesti mustakirjut tõugu 0,5 kg-ga.
  • 1947 likvideeriti tõuselts ja eesti maatõu aretus jäi teiste tõulavade koordineerida. Et väikesekasvulise maatõugu veisega oli raske täita lihaplaani, vähenes maakarja veiste arv. Oli karta eesti maakarja hääbumist sugulusaretuse tõttu.
  • 1956 imporditi džörsi tõugu pullid Lasse ja Abild. Neid pulle kasutati ulatuslikult tänu kunstliku seemenduse levikule. Saadud järglased ületasid tunduvalt maakarja eakaaslasi välimiku, piimatoodangu ja piima rasvasisalduse poolest.
  • 1961 osteti 3 džörsi pulli Taanist (Edelslund… ja 2 pulli Soomest (Sultan ja Iiro).
  • 1965 Soomest 20 tiinet mullikat ja 2 pulli (Mahti ja Tolari)
  • 1967 osteti Soomest veel 50 tiinet mullikat.
  • 1982 tehti katseseemendusi USA piimašviitsi, äärširi ja punasekirjute holsteini pullide spermaga, kuid piimatoodangu tõus oli minimaalne ja rasvasisaldus piimas langes.
  • 1983 imporditi Soomest 23 tiinet mullikat ja 2 pulli.

Eesti maakarja aretusbaasiks kujunes Pärivere sovhoos eesotsas direktor (1957–1987) Mihkel Kallastega. 1980. lõpus kasutati veel punasekirju holsteini pullide spermat sugulusaretuse vältimiseks.

  • 1989 13. oktoobril Ain-Ilmar Leesmenti eestvõttel taasasutati Eesti Maakarja Kasvatajate (EK) Selts.
  • 1990 kasutati uuesti ühekordseks sisestavaks ristamiseks džörsi pullide spermat (Kei, Jakob, Henry, Tanic).
  • 1994 kasutati rootsi punase nudi pulli Frippe spermat.

Tabel 1. Läänesoome pullide spermadooside import

Aasta Doose
1995 300
1997 550
1999 300
2001 300
2002 900
2003 0
  • 1999 kasutatakse rootsi punase nudi pulli Quatro spermat.
  • 1990–2007 kasutuses 88 kodumaist maakarja tõuraamatu pulli.
  • Alates 2004 on lubatud kasutada ainult oma kodumaiseid eesti maatõu tõuraamatu pulle
  • 2007–2013 kasutuses 47 kodumaist eesti maatõu tõuraamatu pulli

EK Seltsi liikmete arv on suurenenud EK Seltsi taasasutamisest alates 2,5 korda ja on stabiliseerumas 170 lähedale. Aastalehmade arv hakkas 2000. aastast kasvama, seoses ohustatud tõu toetuse kehtestamisega, kuid kui 2004. a lõpetati toetusaluste veiste jõudluskontrolli kohustus, hakkas jälle jõudluskontrollis olevate veiste arv vähenema. 2013. aasta alguses on jõudluskontrollis ainult 455 lehma, kuid neist omakorda tõuraamatu põhiosades ainult 362 lehma. Jõudluskontrolli ei tehta 241 tõuraamatu põhiosa lehmale. 2007. aastal lõppes esimene viieaastane kohustus maakarja veist pidada, mistõttu nii mõnedki varem maakarja pidanud ei uuendanud oma kohustust järgmiseks viieks aastaks (tabel 2).


Saarte Viss 2012 esindus Upal (K. Kalamees)

Algselt pöörati suurt tähelepanu just piimatoodangule, kusjuures muud tõutunnused jäid tagaplaanile. 1890. aastate algul hakkas Stegmann propageerima tugevama konstitutsiooniga veist ja seetõttu hakati importima taani punast karja, kuna juba tol ajal oli taani punane veis suure kehamassi ja piimajõudlusega.

19. sajandi lõpul hakkas punane veisetõug levima ka talukarjades. Eriti innukas punase tõu propageerija oli Jaan Mägi, kelle arvates sobis angli tõug paremini meie oludesse. Tema eestvedamisel loodi 1919. a Eesti Angli Kasvatajate Selts. 1926. a andis ta oma töökohustused üle Aksel Mägistele.1928. a J. Mägi põhjendas oma doktoridissertatsioonis nimetada eesti angli tõug ümber eesti punaseks tõukarjaks, tuginedes ajaloole ja tõu teaduslikele iseärasustele. Selts hakkas kandma nime Eesti Punasekarja Tõuselts. 20. sajandi teisel aastakümnel lõppes eesti punase karja aretamise esimene, s.o vältava ristamise etapp, ja punaseid veiseid hakati põhiliselt omavahel aretama.

Punase karja aretuses on olnud mitu tõusu ja mõõna. Juba esimese maailmasõja ajal hävis palju väärtuslikke tõukarju. Kui 1916. a oli 269 000 punast lehma, siis 1920. a 225 000. Väga oluline etapp langeski Eesti esimesse iseseisvusaega. Näiteks 1938. a peetud Järva-Jaani karjanäitusel osalenud 56 lehma keskmine toodang oli 5000 kg. Kuid Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenud kollektiviseerimise käigus vähenes piimatoodang tuntavalt. Võttis aega, enne kui piimatoodang taastus.

Tabel 2. EK Seltsi liikmete karjade iseloomustus (01.01)

Näitaja 1990 1995 2000 2005 2010 2013
Liikmeid 68 70 157 196 177 170
Aasta lehmij õudluskontrollis 566 555 443 538 475 455
Majapidamisi jõudluskontrollis 7 63 135 172 111 92
sh >4 lehma 4 6 24 24 28 25
Tõufarme 4 6 12 22 24 20
Lehmi tõufarmides 523 260 176 303 317 261
Välja antud põlvnemistunnistusi* 50 26 75 95 63 87

* - eelmise aasta 31.12 seis

Tabel 3. Maakarja arvukus ja produktiivsus

Aasta Lehmi Kehamass, kg Piimajõudlus
piima kg rasva % rasva kg valku % valku kg R + V, kg
1920/21 245 326 1619 3,91 63      
1938/39 1940 407 3123 4,14 129      
1945/46 1496 400 2165 4,13 90      
1948* 597 380 2184 4,10 90      
1970 1131 456 3003 4,28 129      
1985 945 x 3631 4,47 162      
1990 566 467 3430 4,43 152 3,32 114 266
1995 555 x 2897 4,51 130 3,37 98 228
2000 443 x 3936 4,78 188 3,49 137 325
2005 537 x 4524 4,59 207 3,44 156 363
2010 461 x 4850 4,55 221 3,38 164 385
2012 479 x 4551 4,56 208 3,44 156 364

*eriuurimus

Praegu peetakse maakarja lehma põhiliselt oma pere piima ja -toodetega varustamiseks. Vaid mõned farmid on oma lehmade arvu suurendanud (Treumuth, Reinem, Parts). Toodangu vähenemise 2012. aastal tingis see, et suurima maakarja farmi Kristo Vahenurme kari viidi Hiiumaale, kus nende söötmis- ja pidamistingimused oli väga kesised.

Tabel 4. Eesti maakarja lehmade mõõtmete dünaamika

Aastad 1910–12 1935–39 1948 1968 1988 1997–99 2009
Mõõdetud loomi 200 559 1325 507 377 218 279
Ristluu kõrgus, cm 117 121 121 122 122 128 132
Rinna sügavus, cm 61 65 64 66 67 69 71
Laudja laius 1, cm 43 48 46 50 49 48 50
Laudja pikkus, cm 46 50 48 51 52 49 52
Rinna ümbermõõt, cm 162 174 165 179 183 176 182
Kehamass ,kg 320 424 380 456 496 436 489

Aasta-aastalt on suurenenud ristluu kõrgus ja rinnasügavus. Laudja laiuse mõõtmed on olnud periooditi kõikuvad. Džörsi tõu kasutamine põhjustas lehmade rinnaümbermõõdu ja kehamassi vähenemise 1988. aastast kuni 1997–1999.aastani. 2010. aastaks oli eesti maatõugu lehma keskmine ristluu kõrgus 132 cm, rinnasügavus 71 cm ja kehamass 489 kg.

Tabel 5. Eesti maakarja eliittõufarmid 2013. a

Karja omanik Lehmi Aasta-
lehmi
Lehma kohta Kokku punkte
piima
kg
rasva
%
rasva
kg
valku
%
valku
kg
TÜ Mereranna PÜ 35 34 6840 4,35 298 3,37 231 127,3
Lau-Raja talu, T. Muulmann 5 3 7305 4,7 344 3,59 263 124,2
Eerika Farm OÜ 5 5 5922 4,76 282 3,79 225 122,5
Palutalu, J. Simovart 13 13 6466 4,40 285 3,4 220 118,5
Saaremaakari OÜ, L. Sooäär 23 22 5427 4,42 240 3,49 189 113,5
Massiaru POÜ 4 5 5832 4,51 263 3,46 202 106,3
Andressaaretalu, E. Lohu 5 4 4440 5,09 226 3,63 161 104,2
Rätsepatalu, A. Aaman 6 5 5300 4,74 251 3,43 182 102,4

Eesti maakarja tõufarmiks saab registreerida ka nelja maakarja lehmaga, kui on täidetud tõufarmide hindamisjuhendiga ettenähtud tingimused. Alates 1990. aastast kuni 2012. aastani on tõufarmide arv suurenenud neljalt 27-ni, kuid 2013. a vähenes taas 20-ni.

Tõufarmides on tõuaretuse baasmaterjal. Kuna maakarja peetakse põhiliselt oma pere tarbeks, siis esmatähtis on piima kuivainesisaldus, mistõttu keskmine piimatoodang jääb vahemikku 4500–5000 kg. Põlula katsefarmi väga heades söötmistingimustes realiseerus maatõu geneetiline võimekus, lehmad lüpsid 6000–9500 kg piima laktatsioonis. 2012. a püstitas rekordlehm Lillik uue maatõu rekordi – 366 päevaga lüpsis 12 368 kg piima, milles 4,63% rasva ja 3,53% valku.


Massiaru POÜ Lillik – maatõu toodangu rekord (K. Kalamees)

Eesti maakarja veiste müüki suunab EK Selts. Alates 1999. a on kõige enam maakarja veiseid müüdud Kristo Vahenurme majapidamisest, Lanksaare talust, Koordi talust ja C. R. Jakobsoni Talumuuseumist.

Tabel 6. Eesti maakarjaga näitustel osalejad (1995–2012)

Näitusel osaleja 95 96 97 98 99 2000 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12
Lanksaare talu 2 2 2 2 3 3 3 - 10 3 1 - -          
Looga talu - 2 2 2 4 2 3 3 2 4 5 4 4 4 4 2 1  
Palu talu - - - - 3 3 3 4 5 5 3 - 3 2 2 2    
TÜ Mereranna 1 2 2 2 2 2 - 2 2 2 1 2 4 4 5 4 4 4
Riido talu - - 1 - 1 1 - 1 1 2 1 2 2 3 3 1 2 1
Uustla ökotalu 3 - - 1 - - - 1 1 2 1 1 2 1 1 1 2 3
Otsa talu                 1 1 1 1 1 1 1 1 2 2
Raja talu                   1   1 4 1 2      
Andressaare talu                           2 2 2 4 1
Õunapuu talu                   1 1 2 2 1 2 2 4 2
Eerika Farm OÜ                             2 1 1 1
Jakobsoni TM   2 2     2                     3 7

Alates 1995. aastast on vabariiklikel tõuloomanäitustel osalenud kokku 24 majapidamise maakarja ja džörsi veised. Tabelis on esitatud need loomaomanikud, kes on vähemalt neli korda esitlenud oma veiseid näitustel. Kõige rohkem on näitustel osalenud TÜ Mereranna PÜ (17 korda), Looga talu (16), Riido talu (14), Liia Sooääre Saare maakari OÜ (varem Uustla ökotalu; 13), Palu talu (11) ning Looga talu ja Lanksaare talu (10). Alates 2003. aastast on Ülenurmel näitusel TÕULOOM valitud eesti maakarja VISSi tiitli omanik.


Maatõu esindus Ülenurmel 2012 (K. Kalamees)

Tabel 7. Suurima eluea piimarasvatoodanguga lehmad

Koht Inv.nr Nimi Omanik, maakond Sünniaeg Piima
kg
Rasva
% kg
1. 588710 Ürdi L. Sooäär, Saaremaa 26.12.1997 70 481 4,97 3503
2. 2557 Mirdi V. Sooberg, Pärnumaa 06.02.1982 65 119 5,01 3264
3. 1201 Eha J. Andresson, Pärnu 26.03.1926 67 931 4,47 3034
4. 2037 Miia Vahenurme kolh., Pärnu 08.04.1969 55 081 5,45 3003
5. 293 Roosi A. Rungi, Pärnu 24.08.1926 68 199 4,38 2988
6. 151 Kõla M. Siim, Pärnu 22.01.1924 67 574 3,97 2980

Esikohale tõusis 2012. a toodangu põhjal Ürdi, kes on lüpsnud kümne laktatsiooniga kokku 70 481 kg piima ja on 2013. a karjas. viieteistkümneaastane Ürdi on saanud korduvalt Saarte näitustel maakarja Vissi tiitli (2002, 2003, 2004 ja 2008) ning temalt on saadud kogu maakarja jaoks aretuspull Otitöll EK 263. Ürdi on andnud 13 järglast sealhulgas viis lehmikut.


Liia Sooääre Ürdi – eluea rekordi omanik (K. Kalamees)

Tabel 8 annab ülevaate parimatest maakarja lehmadest läbi aegade. Kui 1999. a tehtud analüüsi järgi oli 30 parima lehma hulgas 16 lehma, kes olid sündinud varem kui 1990. a, siis nüüdses tabelis on ainult ühel lehmal sünniaasta 1992, kusjuures viis lehma on juba 1. laktatsiooni põhjal jõudnud toodangult parimate hulka. See peaks iseloomustama head aretustööd ja ka paremat söötmist.

Tabel 8. Parimad eesti maatõugu lehmad läbi aegade (piimarasva- ja valgutoodangu järgi), seisuga 01.01.2013

Lehma nimi, nr, TR nr Isa nimi,TR nr Lehma omanik Sünniaasta Lakt nr Piimajõudlus
piima kg rasva % valgu % R+V, kg
1. Lillik EK 4778646A Poisu EK 219 Massiaru POÜ 2003 6 10 956 4,54 3,49 880
2. Aafrika EK 5596584B Napero EK 226 Sadala Piim OÜ 2004 3 10 696 4,55 3,53 864
3. Nunnu-k EK 6281885A Jerti EK 198 TÜ Mereranna OÜ 2005 4 9760 4,84 3,19 784
4. Uiu EK 635467A Töll EK 200 Põlula K/F 1999 1 8552 4,9 3,72 737
5. Armas EK 6943387B Ulvar EK 222 Sadala Piim OÜ 2005 3 7758 5,42 3,81 716
6. Mari EK 1416664A Jerti EK 198 Lea Puur 2000 7 8163 4,84 3,84 708
7. Gerda EK 10572559B Virvak EK 262 Sadala Piim OÜ 2009 1 8804 4,30 3,70 704
8. Bullat EK 3395479B Vako EK214 Küüniniid OÜ 2002 4 9343 3,97 3,45 693
9. Taisi 27 EK 1493450A Töll EK 200 Ilse Golšovski 2000 4 8211 4,88 3,47 686
10.Põnna EK 1487725B Ulari EK 208 Sarapiku Piim OÜ 2000 4 9395 4,00 3,31 686
11. Uuni 156 EK635464 Fram EK 189 Põlula K/F 1999 2 9502 3,87 3,22 674
12. Paula EK 6941352B Tömmi EK 223 Enn Ambos 2005 4 8146 4,67 3,61 674
13. Tolli-k EK 8918680A Näku EK 233 TÜ Mereranna OÜ 2007 2 8359 4,69 3,17 657
14.Toome-kEK6756925A Virti EK 206 TÜ Mereranna OÜ 2005 5 8764 4,28 3,18 654
15.Okka-k EK 9356849A Näku EK 233 TÜ Mereranna OÜ 2008 2 8745 4,21 3,23 651
16.Sirgu-k EK 4115755B Vako EK 214 TÜ Mereranna OÜ 2002 4 9598 3,69 3,09 651
17. Pipi EK 8299833A Virvak EK 262 Lea Puur 2008 1 8554 4,09 3,46 646
18. Miina EK 5736805A Nuki EK 230 Massiaru POÜ 2004 2 7112 5,09 3,95 644
19. Üpsi EK 3782095A Uku 218 Saare maakari OÜ 2002 5 7171 5,14 379 640
20. Helde EK 8581808A Nummi EK 248 Eerika Farm OÜ 2007 2 7734 4,62 3,60 636
21.Teeli-k EK 2018638B Akku EK 207 TÜ Mereranna PÜ 2000 4 8251 4,14 3,53 633
22.Kena-k EK 7165818A Jerti EK 198 TÜ Mereranna OÜ 2005 2 8050 4,50 3,35 632
23.Kaisa EK 8791436A Nummi EK 248 Eerika Farm OÜ 2007 3 7946 4,38 3,57 632
24. Nirgi-k EK 6120870B Näppara EK 224 TÜ Mereranna OÜ 2004 4 7889 4,56 3,45 632
25. Tillu-k EK 5695782B Napro EK 226 TÜ Mereranna OÜ 2004 3 8814 3,78 3,36 629
26. Sudu-k EK 741535A Kei EK 160 TÜ Mereranna OÜ 1999 5 7485 4,75 3,6 625
27. Olli-k EK 10315781A Jerti EK 198 TÜ Mereranna OÜ 2009 1 7113 5,15 3,64 625
28. Simu-k EK 343289A Jere EK 181 TÜ Mereranna OÜ 1996 5 7932 4,73 3,14 624
29. Pummi EK 282441B Kei EK 50160 Jüri Simovart 1993 5 7609 4,46 3,7 621
30. Kõpsi EK 4733638B Napero EK 226 Jüri Simovart 2003 2 7855 4,31 3,59 621
31. Kitse EK 661133A Jerti EK 198 Arnold Prints 1999 2 7582 4,96 3,21 619
32. Tulla-k EK 281592A Mouhu EK 182 TÜ Mereranna OÜ 1997 6 7825 4,48 3,42 618
33. Jäpe EK 3648056B Vako EK 214 Jüri Simovart 2002 4 7353 4,92 3,49 618
34. Gerda EK 6943455B Ulvar EK 222 Sadala Piim OÜ 2006 1 7838 4,47 3,39 616
35.Supsi-k EK6280833B Napero EK 226 TÜ Mereranna OÜ 2005 2 8673 4,15 2,93 615
36. Muumi EK 5735341B Oksa EK 225 Toomas Muulmann 2004 3 6708 5,39 3,78 615
37. Kessu 103 EK 2715 Kei EK 50160 Hillar Puur 1992 3 8017 4,24 3,42 614
38. Luuna EK 5400676B Napero EK 226 Salme POÜ 2004 2 8220 4,18 3,25 611
39.Sulla-k EK 6280970B Napero EK 226 TÜ Mererana OÜ 2005 3 7841 4,25 3,49 607
40.Oosi-k EK 7165481A Jerti EK 198 TÜ Mererana OÜ 2005 3 6705 5,39 3,66 607
41.KasparitaEK4733607B Poikkeus EK 209 Jüri Simovart 2003 3 7529 4,61 3,41 604
42. Pepsi-k EK2511467B Poikkeus EK 209 TÜ Mereranna OÜ 2001 3 7733 4,58 3,22 603
43.Eliise EK 5231614A Akma EK 227 Heifer Estonia MTÜ 2004 5 6237 5,96 3,69 602

Üle 600 kg piimarasva ja valku on välja lüpsnud 43 jõudluskontrollialust maakarja tõuraamatu veist.


(O. Saveli)