Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Lammaste aretusest ja kitsekasvatusest

pm-mag Külli Vikat, ELaSi tegevjuht/aretusspetsialist, pm-knd Peep Piirsalu, EMÜ LKI dotsent ja Hillar Kalda, lambakasvatuskonsulent (08.11.2013)

Eesti Lambakasvatajate Selts (ELaS) loodi 29. novembril 1928. aastal Tallinnas. Selts taasasutati 25. mail 1990. aastal Enhard Musto initsiatiivil (Eesti Liha-Villalammaste Riikliku Tõulava direktor), kes valiti ka seltsi esimeheks, sekretäriks sai Peep Piirsalu. 12. aprillil 1991. a toimus Eesti liha-villalammaste tõuaretusnõukogu ja ELaSi ühine koosolek, mille tulemusena tõuaretusnõukogu otsustati likvideerida ja selle juriidilised liikmed astusid ELaSi liikmeteks. Presidendiks valiti Kalju Hallik. 

Aastatel 1995–1997 töötas ELaSi tegevdirektorina Taivo Hirsnik, aastatel 1997–2003 oli peaspetsialist Hillar Kalda ja konsulent aastatel 1997–2000 Kaie Zarenz. Seltsi president aastatel 1995–1997 oli pm-knd Peep Piirsalu ja hiljem kuni 2003. aastani juhatuse esimees. Pikka aega on seltsis töötanud Taimi Logina, Elga Kask ja Enhard Musto, kelle toimetamisel anti aastatel 1994–2001 välja ajakirja Lammas ja Kits kümme numbrit. 2003. aasta lõpust kuni 2006. a valimisteni oli ELaSi juhatuse esimehe kt Ell Sellis, kes hiljem jätkas tööd juhatuse aseesimehena. 2005. aastal taastati seltsis tegevjuhi ametikoht ja selle ülesandeid hakkas täitma Külli Vikat. Aastatel 2006–2012 oli seltsi juhatuse esimees Hillar Kalda, alates 2012. a Ell Sellis.

Tabel 1. Lammaste ja kitsede arv (01.01.2013)

Aasta Lammaste ja kitsede arv Sealhulgas
lammaste arv kitsede arv
1938/1939 695 700*    
1995 61 500 60 000 1500
2000 30 900 28 200 2700
2005 44 500 41 500 3000
2006 52 500 49 600 2900
2007 61 500 58 100 3400
2008 59 684 57 710 1974
2009 64 791 62 633 2158
2010 73 781 71 310 2471
2011 77 156 74 177 2979
2012 80 637 76 850 3787
 

Joonis 1. Lammaste ja kitsede arv (01.01.2013)

1.01.2013 seisuga on Eestis 1912 majapidamist, kus kasvatatakse lambaid. Nendest 43% kasvatavad kuni 10 utte ja utt-talle, 8% moodustavad karjad, kus kasvatatakse 51–100 utte ja utt-talle.

Eestis tunnustati 1958. aastal kaks lambatõugu:

  • eesti tumedapealine (tähis – ET)
  • eesti valgepealine (tähis – EV).

Eesti tumedapealise (ET) lambatõu aretus algas 1926. a maalammaste ja põhilise aretuskomponendi šropširi tõu kasutamisega. Aretustöö jooksul on kasutatud puhasaretustöö kõrval parandajatõugudena ka läti tumedapealist, saksa mustapealist, oksforddauni ja suffolki tõugu lambaid. ET lammas on tugeva tervise, hea söödakasutuse, heade lihaomadustega varavalmiv liha-villalammas, kelle vill on valge ja katab tihedalt kogu lamba keret. Pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillkarvadega, aga võivad olla kaetud ka villaga. Jäärade kehamass on 90–100 kg ja uttedel 70–80 kg. Viljakus on 1,6 talle/poeginud ute kohta.


Eesti tumedapealine lambatõug

Eesti valgepealise (EV) lambatõu kujundamisel kasutati kohalike valgepealiste maalammaste vältavat ristamist ševioti tõugu jääradega. Hilisematel aastatel on aretustöös kasutatud ildefransi, soome maalamba, tekseli, dala ja dorseti tõugu. EV lammas on varavalmiv, heade lihavormidega. Pea ja jalad on kaetud valgete karvadega. Pea on laia otsmikuga, sageli lühikese kongus ninaga ning pisut tahapoole hoidvate kõrvadega. EV lambalt saadakse valget poolpeenvilla. Jäärad kaaluvad 85–90 kg ja uted 60–70 kg. Viljakus on 1,7 talle/poeginud ute kohta.


Eesti valgepealine lambatõug

ET ja EV lammaste aretuse eesmärgid:

  1. tallede kasvukiiruse suurendamine;
  2. lihakeha kvaliteedi parandamine;
  3. uttede viljakuse suurendamine;
  4. emaomaduste parandamine;
  5. ARR-alleeli esinemissageduse suurendamine lambakarjas, vähendades neid alleele, mis suurendavad vastuvõtlikkust TSE-le.

Aretuse eesmärgi saavutamise hindamise kriteeriumiteks on:

  • tallede 100 päeva mass;
  •  uttede viljakus;
  • määratud PrP-ga jäärade kasutamine kõigis jõudluskontrolli all olevates karjades (alates 2005. a). Uttedel tehakse sõeluuring. Aretuseks kasutatakse ainult 1. ja 2. riskigruppi kuuluvaid jäärasid ning 1.–3. riskigruppi kuuluvaid uttesid;
  • jõudluskontrolli karjadest aretuskarjade (AK) valimine vastavalt kinnitatud aretuskarjade kriteeriumitele.

Tabel 2. ET ja EV lammaste jõudluskontrolli andmed (01.12)

Aasta Lambaid jõudluskontrollis Farme Lambaid
tõuraamatus
kokku ET, % EV, % kokku ET EV
2002 2934 59,3 40,7 46 26 20 952
2003 3584 53,4 46,6 45 23 22 2045
2004 4045 47,9 52,1 48 24 24 2602
2005 5714 45,3 54,7 45 26 19 3092
2006 5420 53,4 46,6 43 25 18 3109
2007 6517 55,4 44,6 44 24 20 3652
2008 5991 55,1 44,9 41 23 18 3583
2009 5707 52,1 47,9 36 19 17 3632
2010 5892 55,1 44,9 33 19 14 3695
2011 3922 59,3 40,7 29 16 13 2695
2012 3780 53,5 46,5 30 15 15 2616
 

Joonis 2. ET ja EV lammaste jõudluskontrolli andmed (01.12) (klikkige joonisel)

Tabel 3. Parimad ET ja EV jõudluskontrollikarjad

Aasta Põhikarja uttede arv
kuni 50 51–100 üle 100
ET karjade omanikud
2005 Ivo Kruusenberg Lenne Kaivo Leonid Kirss
2006 Avo Melk Urmas Nõmm Alo Sinimäe
2007 Ivo Kruusenberg Janika Mirka Lilien Veske
2008 Inga Asmer Väino Veersalu Ants Kuks
2009 Tiiu Mürk Tiit Järv
2010 Lilien Veske
2011 Ivo Kruusenberg Väino Veersalu Janika Mirka
2012 Latika Talu OÜ   Lilien Veske
EV karjade omanikud
2005 Jaan Pool Ell Sellis Aavo Arm
2006
2007 Jaan Aru Imme Neare
2008 Kaja Aadusoo Ell Sellis Urmas Aava
2009 Eve Puustusmaa Urmas Aava Aavo Arm
2010      
2011 Ell Sellis Imme Neare Rehekivi OÜ
2012 Olav Pilv