Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Loomakasvatus

Loomade arv ja loomakasvatussaaduste tootmine on taasiseseisvumise perioodi alguses aasta-aastalt vähenenud, põhjuseks suhteliselt madalad kokkuostuhinnad, maailmaturul valitsev loomakasvatussaaduste ületootmine, mitmed looma- ja linnuhaigused, suhteliselt suured impordimahud ning põllumajandusreformi järelmõjud. Alles viimastel aastatel on märgata tootmise mõningast stabiliseerumist.

Üheksateistkümne aastaga vähenes veiste arv Eestis 3,3 korda, sigade arv 2,9 korda , lammaste ja kitsede arv 1,8 korda, hobuste arv ligi 2 korda ning lindude arv 4,8 korda. Heameel on tõdeda, et paaril viimasel aastal on oluliselt suurenenud lammaste arv ning ka sigade arvukus on taas tõusuteel (tabel 1).

Tabel 1. Loomade arv seisuga 31. detsember (tuhandetes peades)

Aasta Veised Sead Lambad ja kitsed Hobused Linnud
1989 806,1 1080,4 140,2 9,6 6922,5
1985 840,2 1073,6 147,7 10,7 6911,5
1990 757,8 859,9 139,8 8,6 6536,5
1991 708,3 798,6 142,8 7,8 5538,3
1992 614,6 541,1 124,3 6,6 3418,1
1993 463,2 424,3 83,3 5,2 3226,1
1994 419,5 459,8 61,5 5,0 3129,7
1995 370,4 448,8 49,8 4,6 2911,3
1996 343,0 298,4 39,2 4,2 2324,9
1997 325,6 306,3 35,6 4,2 2602,0
1998 307,5 326,4 30,8 3,9 2635,7
1999 267,3 285,7 30,9 3,9 2461,8
2000 252,8 300,2 32,2 4,2 2366,4
2001 260,5 345,0 32,4 5,5 2294,9
2002 253,9 340,8 33,8 5,3 2096,3
2003 257,2 344,6 34,3 5,8 1945,2
2004 249,8 340,1 41,0 5,1 2183,0
2005 249,5 346,5 52,4 4,8 1878,7
2006 244,8 345,8 66,0 4,9 1638,7
2007 240,5 379,0 76,4 5,3 1477,6
2008 237,9 364,9 81,8 5,3 1757,3
2009 234,7 365,1 80,4 5,4 1792,2
2010 236,3 371,7 82,7 6,8 2046,4
2011 238,3 365,7 88,2 6,5 2032,9
2012 246,0 375,1 81,4 2170,9  
2013 261,7 360,0 82,7 2042,1  
 

(Allikas ESA)

Piimatootmine

Piimakarjakasvatus on olnud viimastel aastakümnetel kõige olulisem põllumajandustootmise haru. Sarnaselt üldisele tendentsile põllumajanduses vähenes piima kogutoodang kuni 2002. aastani jõudsalt, millele järgnes stabiliseerumine. Kui 1989. aastal toodeti Eestis 1 277 000 tonni piima, siis 2007. aastal toodeti vaid 689 700 tonni (tabel 2). Piimatootmine langes 2007. aastaks 1989. aastaga võrreldes 54%. Languse põhjuseks on loomade arvu vähenemine, mille tingis piima varumishinna langus, kõrgenenud kvaliteedinõuete rakendamine, eksportmahtude vähenemine ja piimaringide lõpetamine väiketootjatelt piima kokkuostuks, mistõttu osadel piimatootjatel kadusid igasugused võimalused piima kuhugi müüa. Alates 1994. aastast hakkas piimatoodang lehma kohta taas tõusma. 2007. aastal oli piimatoodang lehma kohta 6 368 kilogrammi ehk 2 151 kg võrra kõrgem 1989. aasta tasemest.

Lehmade arv

2007. aastal vähenes lehmade arv Eestis võrreldes 2006. aastaga veel 4 300 võrra ehk 4 %, moodustades 31. detsembri 2007 seisuga 104 100 looma. 1999. aasta ebasoodsate tootmistingimuste ja majandusraskuste tõttu toimunud karjade likvideerimine on kestnud kuni käesoleva ajani. Tugevamad ning konkurentsivõimelisemad tootjad on alles jäänud. Lähiaastatel ei oodata lehmade arvukuses enam märkimisväärset langust, kuid mõningane vähenemine siiski toimub.

Jõudluskontrollist

Jõudluskontrolli all oli 01.01.2008. aasta seisuga 1 276 karja ja 94 671 lehma, mis moodustab 91% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis olevaid lehmi Järvamaal (15 095), Lääne-Virumaal (12 203) ja Pärnumaal (9 946). Jõudluskontrollialuste lehmade 2007. aasta keskmine piimatoodang ulatus rekordtasemele 7 052 kilogrammini. Võrreldes 2006. a suurenes piimatoodang 190 kg võrra.

2007. a oli tervelt kuues maakonnas keskmine piimatoodang lehma kohta üle 7 000 kg. Kõrgeima piimatoodanguga lehmad on: Põlvamaal (7 884 kg), Tartumaal (7 699 kg), Lääne-Virumaal (7 483 kg), Järvamaal (7 431 kg), Jõgevamaal ( 7 285 kg) ning Raplamaal (7 063 kg).

Parimad karjad 2007. a aasta keskmise piimatoodangu järgi olid: 3..10 aastalehmaga karjadest Helju Jaaksonil (karjas 5 lehma) - 9 470 kg, 11-100 aastalehmaga karjadest Lea Puuril (Karjas 34 lehma) - 11 040 kg ning üle 100 aastalehmaga karjadest Põlva Agro OÜ (karjas 1 123 lehma) - 11 181 kg.

Eesti holsteini tõu 2007. a keskmine piimatoodang oli 7 273 kg, eesti punasel tõul 6 476 kg ja eesti maatõugu lehmadel 4 469 kg. Läbi aegade kõige kõrgema 305 päevase laktatsiooni toodanguga oli 2006. a Põlva Agro Osaühingu eesti holsteini tõugu lehm Võrgu, kelle toodang ulatus 17 535 kg-ni. Karjade struktuuris moodustavad valdava osa eesti holsteini tõugu lehmad - ligi 75% ning nende osakaal võrreldes eelnevate aastatega kasvab. Eesti holsteini tõugu lehmade arvu kasv on tingitud nende kõrgemast geneetilisest potensiaalist võrreldes eesti punase ning eesti maakarja tõugu lehmadega. Ka eesti maakarja tõugu lehmade osakaal on tõusnud 0,4% 0,5%-le ning see on tingitud riigi poolt antavast toetusest maakarja tõugu lehmadele kui ohustatud tõule. Langenud on eesti punast tõugu lehmade osakaal.

Piimatoodang 

Vaatamata piima soodsale turuolukorrale ja soodsatele ilmastikutingimustele vähenesid 2007. a nii lehmade arv, piima kogutoodang kui ka piima kokkuost. 2007. aastal toodeti esialgsetel andmetel piima 689 700 tonni, mis on 2006. aastaga võrreldes 0,3% ehk 2 300 tonni vähem. 

Tootmise üldise langustendentsi tingis varutava piima kokkuostuhindade madal tase, peegeldades hästi maailmaturu üldist kehva konjunktuuri. Alles 2003. aasta oktoobrikuu teises pooles kerkis piima keskmine varumishind meie piimatootjaid rahuldava tasemeni, olles 2008. a jaanuarikuus taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel - 5, 04 kr/l.

 

Joonis 2. Piima kogutoodang ning keskmine väljalüps lehma kohta aastas

Piimatoodang lehma kohta ulatus 2007. a 6368 kilogrammini. (joonis 2). Selline produktiivsuse kasv on paljuski seletatav asjaoluga, et eelnevate aastate ebasoodsate tingimuste tõttu vähendatud või kaotatud karjadega langesid enamasti välja vähetootlikumad lehmad. Samas on piimatootjad hakanud suuremat rõhku panema söötade, eelkõige silode, tootmisele ja kvaliteedile. Edukamate karjapidajate eeskujul tegeletakse järjest enam ning järjest täpsemalt tasakaalustatud söödaratsioonide koostamisega. Paljudes farmides söödetakse piimalehmi täisratsiooniliste segasöötadega.

Kokkuost

Piimatööstustele realiseeriti 2007. aastal 593 400 tonni piima ehk 2% vähem kui 2006. aastal. Kokkuostetud piimast kuulus eliitsorti 53%, kõrgemasse sorti 44% ning 3% I sorti. Varutud piima rasvasus oli 4,0% ning valgusisaldus 3,3%.

2007. aasta piima kokkuostuhind tõusis võrreldes eelmise aastaga 397 kr/t võrra, vastavalt 2006. aasta keskmiselt 3 805 kr/t-lt 4 202 kr/t-le Hinnatõusu peamise põhjusena võib välja tuua toorpiima puudust siseturul, mis sundis tööstusi piimahindu konkurentsis püsimiseks tõstma.

Samas, vaatamata piimahindade olulisele tõusule, ei jätkunud 2007. aastal enamikel piimatootjatel vahendeid investeeringuteks, kuna piima tootmiskuludes suurenesid märgatavalt mitmete peamiste sisendite (nt kütus, loomasööt, elekter, ehitusmaterjal, jt.) hinnad.

Euroopa Liidu eurosertifikaati omas 2007. a lõpuks 37 piimatöötlemisettevõtet.

Saab välja tuua väga ühese seaduspärasuse - mida kõrgem on piima väljalüps lehma kohta, seda efektiivsemalt majanduslikus mõttes on võimalik toota. On selge, et piimatootmise tasuvusest saab rääkida alles 5000-6000 kg aastatoodangu juures lehma kohta ning see tase on meil praeguseks juba saavutatud.

Prognooside kohaselt püsib piimatoodang Euroopa Liidus aastatel 2008-2014 üsna stabiilsena. Toodang võib lühiajaliselt veidi suureneda, reageerides piima kõrgele hinnale. Pärast 2009. a prognoositakse piima kogutoodangu järk-järgulist vähenemist, mis on tingitud abitootmise pidevast vähenemisest peamiselt uutes liikmesriikides.

Toetused

Eesti riigi piimapoliitika suundumusi kajastab alates 1998. aastast makstav riiklik piimalehma otsetoetus, mis praeguseks on asendatud tootmisest lahtiseotud täiendava otsetoetusena piima tootmiskvoodi alusel.

Üheks oluliseks toetuseks loomakasvatajatele on ka aretustoetus. 2007. aastal said meie veisekasvatusega tegelevad aretusühingud kokku üle 14 miljoni krooni aretustoetust. 2007. aasta Eesti piimanduse üheks märksõnaks oli ka koolipiima programmi jätkumine. Koolipiimaprogrammi eesmärgiks on soodustada koolilaste tervislikku toitumist ja kujundada lastes piimatoodete toitumisharjumusi, aidates sellega kaasa siinse piimatootmise arengule Programm rakendus 2001. aasta jaanuarist. 

2002. ja 2003. aasta uuteks märksõnadeks olid piimakvootide süsteemi rakendamine ning kokkuostetava piima kvaliteedi hindamine sõltumatus laboris.

Lihatootmine 

Lihatootmine on üks traditsioonilisi põllumajandus tootmisharusid piima ja teraviljatootmise kõrval. Eestis toodetakse peamiselt sealiha, mis moodustas 2007. a lihatoodangust 60%, osatähtsuselt järgneb veiseliha 20%, linnuliha 19% ning lamba- ja kitseliha 1%. Lihatoodang oli 1989. aastal 189 900 tonni. 2007. aastal toodeti kokku esialgsetel andmetel 67 000 tonni liha, seega toodang on vähenenud 65% võrra (tabel 2). Lihatootmise madalseis jäi perioodi aastatel 1996-2001. Näiteks 2000 a toodeti liha kokku vaid 52 000 tonni. Lihatootmise langus on põhjustatud idaturu nõudluse kadumisest, liha ületootmisest maailmaturul, linnugripi kartusest, paari viimase aasta madalatest kokkuostuhindadest siseturul ja kõrgetest müügihindadest kaubandusvõrgus.

Tabel 2. Lihatoodang (tuhat tonni) tapamassis

Aasta Lihatoodang Veiseliha Sealiha Lamba-jakitseliha Linnuliha
1989 190,3 58,6 103,5 2,4 25,4
1990 182,5 63,0 95,1 2,5 21,6
1991 151,8 52,0 75,2 2,2 22,1
1992 107,9 45,4 50,1 1,8 10,3
1993 83,7 42,6 34,7 1,2 5,1
1994 69,4 31,0 30,5 1,3 6,5
1995 67,7 25,8 35,4 0,8 5,6
1996 58,6 22,1 31,7 0,5 4,3
1997 53,4 19,0 29,5 0,5 4,4
1998 60,0 19,3 32,4 0,4 7,9
1999 61,1 21,7 31,3 0,4 7,7
2000 53,3 15,4 30,3 0,3 7,3
2001 57,3 14,2 33,6 0,3 9,2
2002 68,3 16,5 40,0 0,3 11,5
2003 67,5 13,1 39,5 0,4 14,4
2004 71,3 15,2 40,9 0,3 14,8
2005 67,1 13,4 39,5 0,3 13,8
2006 69,4 14,8 41,6 0,5 12,5
2007 70,5 15,4 42,9 0,6 11,5
2008 74,6 14,3 46,2 0,9 13,2
2009 76,0 14,2 46,1 0,8 14,9
2010 75,4 12,9 45,8 0,7 16
2011 80,6 12,2 50,2 0,6 17,5
 

Joonis 3. Lihatoodang (tuhat tonni) tapamassis

Allikas ESA.

Nii liha tootjaid kui töötlejaid mõjutasid 2000. aasta 1. jaanuaril kehtima hakanud uus toiduseadus ja selle alusel kehtestatud rakenduslikud aktid, sh värske liha hügieeninõuete eeskiri. 1999. aastal viidi sisse euronõuetele vastav veiste märgistamine, kohustuslikuks muutus ka lammaste-kitsede märgistamine ja registreerimine.

Veiseliha

Veiseliha turgu mõjutasid 2003. aastal esinenud Lõuna-Euroopat tabanud põud ning hullu lehma tõve juhud. 

Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud lihatõugu veiste kasvatus. 21. juulil 2000. aastal loodi Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ning alates 2001. aastast tehakse lihatõugu veiste jõudluskontrolli. 

Lihaveisekasvatusega tegeletakse kõigis 15 maakonnas, kusjuures ligi pooled karjadest on koondunud Hiiu, Saare ja Lääne maakonda. 31. detsembril 2007. aastal oli Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti registris üle 22 777 lihaveist. Enamlevinud tõugudeks on hereford, järgnevad limusiin ja aberdiin-angus. Üle poole lihaveisekasvatajatest peavad suhteliselt väikeseid karju, kus on kuni 10 lihaveist.

Veiste, sealhulgas lehmade arv on Eestis aasta-aastalt langenud. 2007. aasta lõpu seisuga oli veiseid 242 000.

Kuna veiseliha tootmine on sõltuvuses piimalehmade arvust, siis vähenes 2007. aastal veiseliha toodang 13 300 tonnini.

Viimastel aastatel tõusnud veiseliha kokkuostuhinnad ning mullikate müügivõimalused välisriikidesse on seda tootmisharu hakanud uuesti elavdama. Positiivselt on mõjutanud veiseliha tootmist ammlehma toetus, mida makstakse lihatõugu veiste kohta.

Sealiha 

85% sigadest peetakse tootmisettevõtetes, kust pärineb 75% sealihast. Põllumajandusloomade registrisse kantud sigadest moodustavad suurema osa (30%) puhtatõulised jorkširid, 30% on landrassi tõugu sead ning 40% mitmesugused ristandid. Üldiselt ongi viimaste aastate trendina märgata ristandsigade pidamise hoogustumist. 

Positiivse näitajana võib välja tuua sigade lihakehade lihakvaliteedi paranemist. Jõudluskontrolli andmetel on tailiha sisaldus jõudluskontrolli all olevatel tõusigadel 58%, võrreldes viie aasta taguse 56%-ga. Realiseeritavate nuumsigade keskmine tailiha sisaldus on hetkel hinnanguliselt 56-57%.

Sealiha toodeti 2007. aastal 40 450 tonni, mis on eelmise aastaga võrreldes 1% ehk 590 tonni võrra enam.

2002. aastl alguse saanud sealiha kokkuostuhindade langus jätkus ka 2006. aastal. 2007. a toimus sealiha kokkuostuhindade 2,3%-line tõus. Ainult Eesti suurim seakasvataja EKSEKO on tootmist laiendamas. Sealiha tootmise suurendamise vastu on huvi kahandanud eelmise aastaga võrreldes kõrgemad söödavilja hinnad. Sealihasektorit toetatakse ühtse pindalatoetuse kaudu

Lambaliha

Eesti lambakasvatusele on viimaste aastate jooksul mõju avaldanud 1999. aastal sisse viidud utetoetus. Lambaliha vähese pakkumise tõttu turul ja tänu suhteliselt soodsatele hindadele on tootjate huvi lambakasvatuse vastu suur. Tootmise kiiret kasvu pidurdavaks teguriks on asjaolu, et tõulammaste ostusoovid ületavad pakkumist. Tõulammaste müügivõimalusi piirab ka Eesti lammastel tuvastatud maedi-visna viirus.

Siiani on tootjatele probleemiks olnud lambakasvatussaaduste turustamine. Eesti Lambakasvatajate Seltsi initsiatiivil ja ühistulise ettevõtluse toetuse najal tehti viis aastat tagasi algust lammaste ja lambakasvatussaaduste turustusgrupi ning turustusstrateegia loomisega. Nüüdseks tundub see tegevus taas seiskunud olevat. 

Lambakasvatusega on järjest rohkem tegelema hakanud kodumajapidamistes. Lammaste koguarv Eestis on hakanud tõusma. Eelmise aastaga võrreldes oli lambaid 31. detsembril 2007. a 18% enam kui aasta tagasi samal ajal. 

Liha tootmiseks peetakse eesti tumedapealist ja eesti valgepealist lammast. Hetkel on ülekaalus tumedapealine tõug, kuid valgepealise osakaal on suurenemas. Põllumajandusloomade registris olevate loomadest olid 70% tumedapealised ja 30% valgepealised. ELaS-s arvel olevatest uttedest on tumedapealistel vaid kerge ülekaal. Parandajatena on kasutatud oksford-downi, texeli ja dala tõugu lambaid. 

Lambaliha toodang oli 2007. a 580 tonni. Lambaid meie Eestimaa tapamajades töödeldakse ainult eelnevalt kokkulepitult teenustööna. Kõrgem on lambaliha hind poodides-turgudel, kus liha eest küsitakse 55-85 kr/kg. Eestisse imporditava lambaliha hind on aga kokkuostuhinnast veidi kõrgem kõrgem (90 kr/kg).

Linnuliha

2007. aastal vähenes lindude arv Eestis võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 12%. Eestis toodeti 2007. aastal 12 600 tonni linnuliha, kusjuures ligi 88% toodangust kattis AS Tallegg. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangust oli 2007. a 19%. Võrreldes 2002. aastaga on linnuliha tootmine kasvanud 23% ja viimase viie aastaga ligi kaks korda.

Nõudlus linnulihale on kasvanud. Kui 1995. aasta kogu tarbitud lihast moodustas linnuliha 14,3%, siis 2006.aastal juba üle 22%. Tarbimise suurenemise põhjuseid on mitmeid: inimeste teadlikkuse tõus linnuliha omadustest, teiste lihaliikidega võrreldes madalam hind, suhteliselt suur sortiment, läbimõeldud reklaamikampaaniad. 

Kuigi Eesti suurimal linnulihatootjal AS Tallegg`il kasvas liha tootmine eelnevatel aastatel, on tootmiseks arenguruumi veel küllaga, sest linnulihaga isevarustatavuse tase on jätkuvalt madal, olles 37% . Seda on kole vähe!

Munade tootmine

Eesti suurim munakanakasvataja on AS Tallegg, kus toodetakse ja turustatakse veidi alla kolmandiku meie kanamunadest. Teiseks suuremaks munatootjaks ja kaubastajaks on Peri POÜ. Mõlemas linnukasvatusettevõttes toodetakse ja turustatakse Oomega-3 rasvhapetega rikastatud "tervisemune". Eestis on arvestatavaid munatootjaid veel teisigi. Nendeks on Linnu talu OÜ ning OÜ Sanlind. Veterinaar- ja Toiduameti poolt on munade turustamiseks antud tunnustamisnumbrid 13-le munapakenduskeskusele ja ühele munatoodete tootjale.

Munade kogutoodang on viimaste aastatega langenud, olles 1995. aaastal 326, 7 milj.tk , 2000. aastal 255,3 milj.tk ning 2007. a vaid 155,8 milj. tk. . Põhjuseks linnukasvatusega tegelevate ettevõtete vähenemine ja haiguste esinemine kanakarjades. Eesti kanade munevus viimastel aastatel on liikunud tõusvas tempos. Kui 1995. aastal saadi kana kohta keskmiselt 255 muna aastas, siis 2007. a oli munevus juriidiliste isikute põllumajanduslikes majapidamistes - 287 muna. Põhjuseks soodsate tingimuste kokkulangemine: kvaliteetsemad söödad, lindude parem söödaväärindus, paremad söötmis- ja pidamistingimused, kõrge aretusväärtusega munakanakrosside Lohmann brown, Hy-Line brown, Hy-Line white ja Hisex white kasutamine. 

Munadega isevarustatus ei olnud seoses linnugripi puhanguga AS Tallegg ja AS Abja Muna 2007. a ja 2008. a enam tagatud.. Munade tarbimine ühe elaniku kohta aastas on viimase viie aastaga vähenenud ligikaudu 35 muna võrra.

Joonis. Keskmine munatoodang kana kohta, tükki

 
  Keskmine munatoodang kana kohta, tükki
2004 255
2005 260
2006 256
2007 245
2008 269
2009 263
2010 261
2011 268
2012 276