Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Gallovei tõug (Ga)

pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)

Ajalugu.

Gallovei (Ga) tõug pärineb Edela-Šotimaalt Galloway maakonnast, millest on tulnud ka tõu nimi. On üks maailma vanemaid lihaveisetõuge. Esimesed teated tõu olemasolu kohta lähevad tagasi aega, mil roomlased okupeerisid Inglise saared. Seda tõugu tunti juba 15. sajandil. Veiseid kasutati algul nii piima kui liha, hiljem vaid liha tootmiseks. Algselt oli värvus põhiliselt must, kuid vähesel määral esines ka punaseid, kollakashalle ja pruune. Hiljem ilmusid Uus-Meremaale eksporditud ja ka Euroopa riikide galloveide keha ümber lai valge triip loomade ristamisel, geneetilise mutatsiooni tulemusena. See tunnus oli loomadel dominantne ning kandus loomade vahetamise ja kaubanduse tulemusena kiiresti teistesse riikidesse. Triipudega loomi püüti küll algul karjast eraldada, kuna nad ei vastanud tõustandardile, kuid see ei andnud tulemust.

On öeldud, et gallovei tõugu pole kunagi teiste tõugudega ristatud. Samas pole ka teada, kust on tulnud homosügootne nudisuse geen, kuna algselt olid loomad sarvilised. Paljud kirjalikud allikad kirjutavad 18. ja 19. sajandil just nudidest gallovei tõugu veistest. Seetõttu hakkas see veisetõug inimestele meeldima ja nad otsustasid valikuid tegema just selle iseloomuliku tunnuse kaudu. 1851.a hävitas Edinghburgi Highlandi Põllumajandusmuuseumi põleng kõik selleks ajaks kogutud ajaloolised materjalid ja põlvnemisandmed gallovei tõu kohta

Šotimaal moodustati Galloway Karja Selts ja esimene tõuraamat ilmus 1862. a ja täiendati 1878. aastal, kuid sellel ajal ainult musta värvi loomadele. Esimene tõuraamat valge triibuga galloveidele ilmus esmakordselt Inglismaal 1921. aastal, mil neid tunnustati eraldi tõuks (triibuga gallovei - Belted Galloway Gattle).

Esimesed Ga tõugu veised osteti Eestisse Taanist 2006. a.

 

Tabel 1. Gallovei tõugu veiste arvukus (31.12.21)

Allikas: Karju Veiseid Ammlehmi Neist pt
PRIA 39 974 348 x
EPJ 15 585 225 139 – 61,8%
JK% 38,5 60,1 64,7 x

Üldiseloomustus.

Tüüpilised gallovei tõugu veised on väikesed kuni keskmise suurusega, triibuga galloveid aga keskmise suurusega ja parema lihatüübiga. Veiste pealiskarv on pikk, pehme ja laineline ning aluskarv tihe. Tänu kahekihilisele karvkattele on loomad külmale ja niiskusele hästi vastupidavad. Sündinud vasikad on mahagonipruunid. Looma pea on lühike ja lai, kõrvad keskmise pikkusega ja laiad ning kaetud pikkade karvadega. Kael on keskmise pikkusega, abaluud kõrgele väljaulatuvad, rind on täidlane ja sügav. Loomad on nudid. Ammlehmad on suurepäraste viljakustunnustega, pikaealised, kerge poegimise ja hea piimakusega.

 

Tabel 2. Jõudlusandmed Eestis

Tunnus/aasta Sugu 2020 2017 2016 2015 2014

Sünnimass (kg)

29,4 33,1 38,4 36,9 38,0
29,3 32,1 40,1 40,2 36,3

200p. mass (kg)

42,0 x x x x
x 283,0 157,0 x 25,1

365p. mass (kg)

x x 256,0 167,0 209,0
256,0 x x x x

Iseloomult on loomad rahulikud. Sobib hästi ristamiseks, Šotimaal ristatakse traditsiooniliselt šorthorniga. Liha on kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlakas.

 

Tabel 3. Gallovei tõugu veiste

Tunnus/aasta 2020 2017 2016 2015 2014
Ammlehmade vanus 6a 9k 5a 7k 5a 6k 4a 7k 4a 3k
Poegimisvahemik, p 437 516 482 434 406
Esmaspoegimisiga, k 35,6 39,5 44,3 41,6 37,8
Surnultsündinud vasikate % 1 0,9 0,0 3,1 0,0
Vasikate suremus 1.–183.p, % 1,6 1,8 0,8 2,0 0,0
Noorpulli realiseerimise vanus 18,3 19,4 17,7 x x
Lihakeha mass, kg 179,4 203,8 163,2 x x
SEUR% 0 0,0 0,0 0,0 0,0

Eestis on gallovei tõumärgiks Ga ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 90000–90999.

Gallovei tõug

Gallovei tõug