Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Keel
English

Šarolee tõug (Ch)

pm-mag Tõnu Põlluäär
(29.03.2022)

Ajalugu.

Šarolee (Ch) tõug on üks vanemaid Prantsusmaalt pärit tõugusid. Tõendid selle kohta, et selline valge värvusega lihaveis eksisteeris, ulatuvad juba aastasse 878. Algselt aretatud Charolles´i ümbruskonnas Kesk-Prantsusmaal. Kui farmer Claude Mathieu oma elukohta vahetas ja karjaga Nievre provintsi elama asus, sai see tõug vahepeal tuntuks ka Nivernais´i nime all. Suurim mõjutaja oli 1840-ndatel Court Charles deBouille, kelle töö viis nii kaugele, et 1864. a avati esimene Ch veisete tõuraamat. Charolle piirkonna aretajad avasid oma tõuraamatu 1882. a. 1919. a aga kaks tõuraamatut ühinesid.

Prantslased on pikka aega valinud omi loomi suuruse ja lihastuse järgi. Ch on esimene kontinentaaltõug, keda imporditi Suurbritanniasse. 1934. a jõudis tõug USA-sse. Peale Teist maailmasõda on tõug laiemalt levinud teistesse riikidesse ning kaasajal on Ch väga levinud tõug, kasvatatakse enam kui 70 riigis. See on avaldanud lühikese aja jooksul tohutut mõju, eriti USA-s.

Esimesed Ch tõugu veised toodi Eestisse küll 1960. aastate lõpus, kuid erilist arengut ei saavutatud. Sel ajal puudus lihaveiste kasvatamise kogemus ja piimaveiste ristandid läksid kõik lihakombinaati. Uuesti alustati 2000. a, mil Rootsist osteti pull Olle 96845, 2001 .a lisaks pull Ruben. 2002.a osteti Ungarist (13) ja Rootsist (10) tiined mullikad.

 

Tabel 1. Šarolee tõugu veiste arvukus (31.12.20)

Allikas Karju Veiseid Ammlehmi Neist pt
PRIA 316 9643 3396     x
EPJ   92 4729 1946 1096–56,3%
JK% 29,1 49,0 57,3     x

Üldiseloomustus.

Tüüpiline šarolee tõugu veis on valge (kollakas või kreemjas) värvusega, roosa ninamokapeegli ja heledate sõrgadega, suure kasvuga tõug, maailmas on aretatud ka musta ja punase värvusega Ch. Erinevatel ristanditel jääb domineerima just Ch värvus. Jalad on lihaselised, sõrad heledad. Neil on pikk lihaseline kere ühes laia esiosaga. Algselt oli Ch sarviline, kuid üha enam on trend nudisuse suunas. Nudide liinide aretusega tegeldakse tänapäeval enam USA-s, Kanadas ja Rootsis.

 

Tabel 2. Jõudlusandmed Eestis

Tunnus/aasta: Sugu 2020 2017 2016 2015 2014
Sünnimass (kg) ♀ 42,4 43,5 44,0 42,4 42,5
45,3 45,5 46,0 44,9 44,8
200p. mass (kg) 265,5 281,6 269,2 283,1 243,0
295,8 297,0 298,6 304,5 274,9
365p. mass (kg) 384,5 421,5 434,0 401,9 355,9
487,0 490,0 481,1 493,7 423,6

Suhteliselt väike söödakulu massi juurdekasvu ühiku kohta. Ch veistel on väga suur kasvuintensiivsus, hea ööpäevane juurdekasv ning head lihakeha tunnuste näitajad. Aretustöö tulemusena on saavutatud emasloomade suhteliselt kerge poegimine. Vasikate sünnimass on keskmine või suur. Šarolee tõugu pullid sobivad hästi lõpp-pulliks ristamisel lihatootmise eesmärgil. Liha rasvasisaldus on suhteliselt väike. Šarolee tõugu võib kasvatada nii intensiivselt kui ka heal rohumaal ilma jõusöödata. Kõige paremaid tulemusi on saavutatud lõppnuuma järgus. Ch tõus on levinud nn kaks aretussuunda: full french (pärit ja levinud Prantsusmaal) ja purebreed charolais (levinud rohkem USA, Kanada, Austraalia, Rootsi). Soovitav esmaspoegimisiga vastavalt aretussuunast 24–30 kuud. Tähtis on, et ammlehm oleks hästi välja arenenud. Ch veised on iseloomult rahulikud ja alluvad hästi oma peremeestele. 

 

Tabel 3. Aretuse tulemused

Tunnus/aasta: 2020 2017 2016 2015 2014
Ammlehmade vanus 5a 10k 5a 5k 5a 11k 5a 3k 4a 7k
Poegimisvahemik, p 405,0 411,0 402,0 389,0 400,0
Esmaspoegimisiga, k 30,9 29,8 29,8 33,0 29,5
Surnultsündinud vasikate % 2,8 2,4 4,2 3,5 4,1
Vasikate suremus 1.– 183. p, % 5 2,5 2,7 2,8 2,0
Noorpulli realiseerimise vanus 20,1 19,3 18,5 20,0 20,1
Lihakeha mass, kg 336,3 334,7 334,9 303,0 330,4
SEUR% 61,3 72,4 66,4 48,6 74,4
Testgrupi ööp.jk (kg) 1,609 1,675 1,542 x 2,105

Eestis on šarolee tõumärgiks Ch ja pullidele antavad tõuraamatunumbrid on vahemikus 96000–96999.

Šarolee tõug

Šarolee tõug